Statistikaameti andmetest selgub, et kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine müügihind kasvas eelmisel aastal kõige rohkem Hiiumaal – aastane kasv oli 63,4 protsenti ja keskmine hind 2359 eurot. Enim kasvas siinse põllumaa hektari hind, 84,5 protsenti 2430 euroni, püsirohumaa hektari hind kasvas 40,2 protsenti 2101 euroni.
Kõige kõrgem keskmine põllumajandusmaa hektari müügihind, 3017 eurot, oli mullu Valga maakonnas, see kasvas aastaga 30,2 protsenti. Põllumaa hektari keskmine hind kasvas aastaga 28,6 protsenti 3080 euroni ja püsirohumaa hektar 36 protsenti 2856 euroni.
Madalaim põllumajandusmaa hektari hind oli mullu Saare maakonnas, kus pärast 5,3protsendilist aastast kasvu maksis hektar 1845 eurot. Põllumaa hektari eest maksti Saaremaal keskmiselt 1962 eurot, mida oli eelnenud aastaga võrreldes ligi 10 protsenti enam. Püsirohumaa hind kasvas aastaga
3,2 protsenti 1794 euroni.
Eesti keskmine hinnatõus oli 7 protsenti 2602 euroni, põllumaa rendihinnad jäid 2016. aastal ülemöödunud aasta tasemele, 52 eurole hektari kohta.
Põllumajandusmaa rendihind seevastu oli mullu Hiiumaal Eesti madalaim. Aastases võrdluses langes see 8 protsenti 23 euroni. Põllumaa rendihind tõusis 11,1 protsenti 20 euroni, kuid püsirohumaa rendihind langes viiendiku võrra 25 euroni.
Kõrgeim rendihind oli 2016. aastal Valga maakonnas, kus keskmiselt maksti hektari põllumajandusmaa eest renti 66 eurot, mida on eelnenud aastaga võrreldes 6,4 protsenti enam. Põllumaa rendihind jäi ülemöödunud aasta tasemele, 64 eurole. Püsirohumaa keskmine hektari rendihind oli 73 eurot, kasvades aastaga 40,3 protsenti.
