Marko Liiva Eestit asustavate metsloomade käitumist kujundavad oluliselt aastaaegade vaheldumine, kohakliima ja toidu kättesaadavus. Veelinnud on rändlinnud, kes sügisel rändavad ilmade jahenemisest tingitud toidubaasi vähenemise ja veekogude jäätumise tõttu soojematele aladele talvituma.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitab, et sügisene luikede ja partide toitmine annab neile vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda rändest loobuma. “Inimese heausklik sekkumine koos järgneva pakasega võib aga lindudele saatuslikuks saada, kui nad rännakut ette ei võta,” nendib Talvi.
Tema sõnul nõrgeneb inimesest lisasöötmise läbi sõltuvusse seatud veelindudel looduslik füsioloogiline võimekus. Ka nõrgenevad inimese lähedusega harjunud lindude kaitseinstinktid, mis muudab nad kergemini kättesaadavaks saagiks röövloomadele ja halbade kavatsustega inimestele. Lisaks levivad ebatavaliselt tihedalt asustatud lisasöötmise kohtades kergemini haigused ja parasiidid.
Inimestega harjunud veelinnud võivad põhjustada liikluses ohtlikke olukordi või rünnata inimesi. Näiteks võib kühmnokk-luik, Eesti üks suuremaid looduslikke linnuliike, ebatavalistes oludes, ootamatu häirimise või haiguse tulemusel osutuda otseselt ohtlikuks ka inimese turvalisusele.
“Seega ei ole mõistlik veelinde lisatoita, vaid anda neile võimalus ilmade külmenedes ja loomuliku toidu kättesaadavuse halvenedes käituda oma looduslikult kujunenud tavade järgi,” soovitab Talvi.
