Teise umbusalduse eel ametist tagasi astunud Hiiu vallavolikogu esimees Georg Linkov kurtis vallavolikogu istungil, et Hiiu Lehe peatoimetaja ei avalda tema seisukohavõtte ja vastuseid “eksitades sellega avalikkust ja jättes mulje, justkui ma vaikin ja ei soovi midagi öelda”. Hiiu Lehe ajakirjanikule ütles ta, et põhjuseks on midagi isiklikku.
Kinnitan siinkohal, et midagi isiklikku mul Linkovi vastu pole, olen lihtsalt kajastanud seda, mida ta teinud on. Nii head kui halba.
Olgu siis siinkohal ära toodud Georg
Linkovi kõnekas vastus minu küsimusele, miks tema vastu algatati umbusaldusavaldus.
Georg Linkov: “Põhjused ei ole ilmselgelt sisulised, vaid poliitilised. Mulle on väidetud, et teema tõstatus, sest lähenemas on presidendivalimised ja volikogu peab valima valija-
mehe, kes Hiiu valda esindab. Opositsioon soovib seda kohta lihtsalt endale. Teine ja palju proosalisem põhjus on see, et eelmisel korral ei olnud umbusaldajad arvestanud võimalusega, et ma asun juhtima vallavolikogu. Selline tulemus loomulikult ei rahuldanud opositsiooni ja nad tulid nüüd teisele katsele, mille eesmärgiks on otsitud ettekäändel leida koalitsioonist üles vähemalt üks nõrk lüli ja keelitada teda valedega koalitsiooni reetma ja üle hüppama. Hetkel ei ole neil umbusaldamiseks vajaminevat koosseisu häälte-
enamust koos ja nüüd tegeletakse sellega terve suvi. Usun, et koalitsioon on üksmeelne ja ei allu provokatsioonidele.”
Nagu väga paljud valijad, olin ka mina siiralt lootusrikas, kui Kärdla linnas tuli võimule noor ja tegus vallavanem. Esimese hoobi sai minu usaldus avalikus teenistuses vallavanema suhtes siis, kui käis arutelu, et Kärdla sadama mahtusid tuleb vähendada selleks, et linna mitte pankrotti ajada. Küsisin linnavalitsuselt infot linna laenukoormuse kohta, kuid ametnik, kes pidanuks need numbrid mulle andma, muudkui keerutas. Sain vajalikud numbrid opositsiooni käest ja hiljem kuulsin, et Linkov oli see, kes keelas ajalehel neid numbreid andmast. Ilmselt seetõttu, et need ei näidanud ilusat pilti. Kui küsisin Georgilt, kas see on tõsi, ei vastanud ta ei “ei” ega “jaa”, vaid keerutas. Kui püüdsin talle selgitada, et inimesed, kes hoiatavad, et suurt rahalist kohustust võttes ei võetaks linnale liiga suuri riske, on tegelikult tema sõbrad. Georg vastas, et need inimesed on tema vaenlased.
Ajakirjandus pole kellegi sõber ega vaenlane, isegi siis, kui avalikustab asju, millest asjaosalised tahaksid vaikida.
HARDA ROOSNA
Hiiu Lehe peatoimetaja
