Kogu Eesti digiriik sai alguse ressursinappusest: meil polnud lihtsalt raha, et 1990. aastatel paberimajandusel põhinevat riiki üles ehitada. Polnud ka pennigid, et osta suurkorporatsioonide kallist tarkvara. Selle asemel programmeeris kohalik IT-rahvas digiriigi ise valmis ja kasvatas sellest lõpuks elanike arvu kohta suurima hulga ükssarvikuid maailmas.
Viscosa laval kõnelnud Levila asutaja ja Hiiu Lehe osanik Daniel Vaarik juhtis mõtte küsimusele: mis jõud sünnib sulle seatud piirangutest? Ta jõudis järeldusele, et ressurss ei ole kitsalt raha, vaid hoopis enam suhted, võrgustik ja mõju. Sama õppetunni võttis Ölandilt kaasa toimetaja Kätlin Rist. Hiiumaa suurune, aga kolm korda rohkem inimesi mahutav Rootsi saar ehitab oma majandust suuremaks väikeste kohalike tegijate omavahelise koostöö kaudu ja meelitab selle kaudu sügisel kohale tuhandeid turiste. Jah, on üks väike erinevus veel: Ölandile saab üle silla.
Daniel pakub väikese testi, kuidas aru saada, kas oma nappide ressurssidega asjaga edasi tegeleda: “Kas on inimesi, kes sinu projektist agaralt head räägivad, kui sind ennast ruumis pole? Kas sinu projektil on olemas kliendid või toetajad, kes lisaks sõnadele ka muidu õla alla panevad? Kas see projekt teeb sind õnnelikuks? Kas sinu projektil on mingi eelis võrreldes teiste samasugustega?” See retsept sobib nii õunakasvatajale kui ehtekunstnikule, nii rannakalurile kui kohvikupidajale. Isegi pisikese ajalehe väljaandjale.
Üks ressurss, mida Hiiumaal on vähe, on inimesed (ja tänane andmelugu ennustab rahvaarvu jätkuvat vähenemist). Aga isegi selle pöörab mõni tänases võrgustunud maailmas kasuks: Harry Potteri uue sarja treileri heli on Rain Ventsel teinud Hiiumaa vaikuses. Vaikust on siin tõesti küllalt.
Vananaistesuvi kestab ja kohaliku ilmamehe poole sajandi pikkuseid numbreid vaadates võib ennustada, et sügised jäävad meil ka edaspidi soojemaks ja pikemaks. Mida selle ressursiga peale hakata? Kus tänavu ressursinappust ei paista, on seenemetsad. Soe sügis võiks rahvast saarele meelitada küll, kui ainult seda karukartust poleks.
Loe ka:
-
DIGILEHT | Hiiu Leht 8. oktoobril
-
KONVERENTS | Loomemajandus vajab nii maagiat kui excelit
-
ARVAMUS | Karuhirm või seenesõgedus – kumb on tugevam?
-
KURI LAAT | Võileivad paadi heaks, laadasupp ja Setomaa sibulad
-
TULEKAHJU | Orjakus põles saunamaja lausleekides (Lisatud fotod)
-
HIIDLASTE ELUIGA | Hiiumaal sündiva lapse oodatav eluiga on 18 aastaga pikenenud 8,3 aastat



ja