Nüid aa sönaraamand ilmun ja hermus madin läks kohe lahti, sest selle uuest öigesti kirjudamise raamandust aa mütmed sönad välja visat. Nende hulkas ka möned natust rumalad ja sandid sönad.
Äga sest ju midad hullu polegid, sest sennest sönaraamandust saabkid teedust, kuida söna kirjutakse, mette seda, kas see aa olemas vöi pole mette. A see ka siiskid klaar, et möne mihel teeb tuju sandiks, et seel mönesi sönasi änam sees pole, sest seedus ütleb, et see raamand on meite kirjakeele alus. Mönel vöibkid jeeda söune tunne, et kui seel sees näiteks sitamaja, mölakat ja praagamagu pole, siis pole neid sönu änam olemas ka. Aga pole möted närvi minna, teiste sönaraamandude sees aa nee siiskid alles.
Natust kurvaks teeb ainuld see, et keeleinimeste jütu järgi äi saan neid sönasi sennepärast sisse panna, et raamandus pole ruumi oln. See paistab küll natust vehe otsit pöhjus olevad.
Näud olid punast pees isegid siis, kui nad kuse asemel uriin vöi kehavedelik ütlest.
Jo see ikka sennepärast sedas aa, et inimest aa hermus hellaks läin. Ülemineva sui, kui meitel sii Hiiumaal vanat moodi lönga värvidi, äi saan linna reborterid kuidat moodi suust välja seda söna, millega seda lönga värvidi. Näud olid punast pees isegid siis, kui nad kuse asemel uriin vöi kehavedelik ütlest. Äi tee, mes selle sönas naa hermust on. Mineva nädala andis Mäeotsa Ermu hiidlastele kultuuri auhindasi ja ütles otse välja, et see löng aa muusjumis kusega värvit. Ja kedat pole näust punaseks läin.
Vöikskid seasi jeeda, et hiiu keele sönaraamandust äi hakka keegid neid natust vehe rumalamaid sönu välja viskama. Keel peabkid söune mahlane olema, et seel aa igat seltsi sönasi. Las meitele jeevad meite kimmergud ja sitamajad alles, küll mei teame kuskohtas neid kasuta aitab ja kuskohtas mette. Aga see aa siiskid hea ka, et söune asi inimesi seasi ärridab ja madistama paneb. Möni, kis pole enne keelest suurt midad pidan, teab nüid ka, et söune sönaraamand aa olemas, kust saab sönade kirjudamist vaata.
ja