Taluperemehe jutt sellest, kuidas ta sai ametnikelt teada, et nüüd tullakse ja hukatakse kõik nende linnud, kõlab õõvastavalt.
Keegi ei kuula, keegi ei selgita. Vaid siis, kui ise nagu uni peale käid. Aga paljudel selleks julgust ja jaksu on?
Selliseid juhtumeid, kus väike inimene suure bürokraatiamasina hammasrataste vahele jääb või vastu purunematut ametkondlikku müüri jookseb, võib tuua palju.
Lähiminevikust võib tuua kasvõi haridusministeeriumi suhtumise Hiiumaa hariduselu korraldades või praamide-lennukite graafikute-piletite korralduse.
Selliseid juhtumeid, kus väike inimene suure bürokraatiamasina hammasrataste vahele jääb või vastu purunematut ametkondlikku müüri jookseb, võib tuua palju.
Kõiki neid lugusid kuuldes ei maksa imestada, miks ametkondadesse või avalikku teenistusse nii põlglikult suhtutakse. Kindlasti ei saa väita, et kõik ametnikud (nagu näitab ka Nuudi Hobitalu juhtumis ajapikenduse saamine) oleksid kalgid, külmad ja hoolimatud, kuid paraku on nad lihtsalt süsteemi osad ning põlgus laieneb ka neile.
Riik räägib bürokraatia vähendamisest ja kuuldavasti olevat tehtud ka suuri edusamme. Kindlasti on vähendamise edusamme saatnud pikad koosolekud ja menetlemised. Nagu bürokraatiale kohane.
Bürokraatia vähendamisele lisaks kuluks vast ära ka programm, kus räägitakse sellest, kuidas parandada oma mainet. Näiteks pöörates rohkem näoga inimese poole ja selle jää ära suladama.
suladama <sulata, suladab> ▪ selle peab ikkă toas ülesĕ suladămă
Allikas: Hiiu sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut
ja