Vähemsoodsate alade toetuse maksmise lõpetamine lööb päris paljude põllumajandajate rahakoti pihta – 39 eurot hektarilt oli piisava hektarite arvu korral korralik summa.
Teisalt leidis üks lihaveisekasvataja, kellega sel teemal sai aru peetud, et senisel kujul oli see toetus ebaõige. Tema tõi näiteks, et ka endise jõuka Estonia kolhoosi viljakad maad said seda toetust.
Ega Hiiumaa Kesk-Eestiga viljakasvatuses võistelda suudagi – mullaviljakus pole see. Ja eks ole seda meie põllumajandustootjate valikutest ka näha. Rohumaid on piisavalt ja nii kasvatab keskmine Hiiumaa tootmistalu pigem lihaveiseid ja lambaid, ka piimakarja. Nende söödaks suudavad saare põllud ka piisavalt teravilja kasvatada.
Teisalt tekitab saarelisus, eelkõige ülemeresõit, meie põllumajandustootjatele kindlasti lisakulusid. Näiteks kasvõi loomade eksportimisel Euroopasse.
Selliseid kulusid ministri pakutud investeeringutoetus, kus saarelisus boonuseks, ei kata. Mõnes mõttes ehk katabki, aga vaid nende jaoks, kes investeerida jaksavad.
On kahju, et toetused jagati justkui õiglasemalt ümber, aga hiidlased-saarlased ja nende saareline asukoht jäi turutõrkena arvesse võtmata ja põllupidajate loodetud erisust saarte jaoks ei tulnud.
Kas põhjuseks on nõrk lobitöö?
25. november 2014
