79aastasena lahkus meie seast Hiiumaa valla aukodanik, luuletaja ja Hiiu Lehe suurepärane kaasautor Ave Alavainu. Veel jaanuaris saatis Ave Hiiu Lehele Silva Õunapi 90. sünnipäevale pühendatud südamliku loo ja 1. veebruaril ilmunud leheloos kutsus kuu erilistel kuupäevadel mullu lahkunud sõpra Jaak Johansoni meenutama. “14. veebruaril saab aasta sellest sõbrapäevast, mil Jaak meid maha ei jätnud (sest sõpru ju maha ei jäeta) ja selles kuus tuleb neid kummastavaid kuupäevi suisa kaks: 2.2.22 ja 22.2.22 – mõtelgem siis Jaagu ja üksteise peale. Võib-olla isegi kell 2 öösel ja päeval. Ja tehkem seda sagedamini, enne kui järgmine kummastav kuupäev, mis alles 3.3.33 kohale jõuab!” kirjutas Ave. Järgmine kummastav kuupäev, 3.4.22 jõudis kätte liiga vara – ikka tundus, et tervisemuredest hoolimata on Ave igavene. Ehkki korraks oli ju mure tema pärast päris suur – siis kui ta millalgi ammu-ammu Hiiu Lehes oma hüvastijätukirja avaldas. Alavainu viibis alates veebruari keskpaigast ajuinfarkti ja südameprobleemide tõttu haiglas, kirjutas tema tütar sotsiaalmeedias peale ema lahkumist. Nüüd on ta siiski läinud, Ave, meie saare LUULETAJA, nagu ta tahtis, et tema kohta öeldaks. Mitte mingil juhul poetess. Ave jaoks oli väga tähtis, kuidas teda nimetati – kui tema saadetud kirja all oli ave a., ei tohtinud seda õigekirjareeglite järgi muuta. Uhkusega kandis ta maailma viimase Alavainu perekonnanime, ei vahetanud seda ühegi teise vastu. Kuigi võinuks. Tsiteerides tema enda kirjutatut: “Kuni ükski mäletab, on inimene elus, aga kui tuhanded mäletavad, on ta surematu.” Ja Avet mäletavad tuhanded, sest ta oli silmapaistvalt eriline – naine ja looja, kes tegi oma elust pika ja sisuka, keerulise ja meeldejääva ning väga paljudele kordamineva sündmuse. Ave sündis 4. oktoobril 1942 Tartus lastearsti perekonnas. Keskhariduse omandas Tallinna keskkoolides, Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis õppis eesti keelt ja 1968. aastal lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. Nii proosat kui ka luulet viljelenud Alavainu teoste loetelu pole väga pikk, kuid see kõnetab väga paljusid tema loomingu austajaid ning teda peeti klassikuks nii eesti luules kui Hiiumaa kultuuriloos juba ta eluajal. 1976. aastast Hiiumaal elanud Alavainu oli kohalikus kogukonnas väga aktiivne, tegeles kooliteatriga ning korraldades kunstinäitusi, kirjandus- ja kultuurisündmusi. Viimastel aastatel võttis ta avalikult sõna tuulepargi rajamise vastu Hiiumaa rannikumerre. 1997. aastal asutas Ave Alavainu MTÜ Ave Vita!, mille Kärdlas Tiigi tänaval omandatud ajaloolise kohtumaja kujundas aastate jooksul üheks kohalikuks kultuurikeskuseks. 1998. aastal tunnustati teda kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga keskuse Ave Vita! töö korraldamise ja juhtimise eest. 2006. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2014. aastal valiti Hiiu valla aukodanikuks. Avaldame sügavat kaastunnet Kata-Riinale ja Peetrile lastega. HIIU LEHE TOIMETUS
