Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kinnitas 13 miljoni eurose investeeringu järgmisel aastal tööd alustavate Hiiumaa, Valga ja Põlva riigigümnaasiumide tulevastesse hoonetesse. “Omavalitsustega koostöös loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda maakondade noortele tugevat ja valikuterikast gümnaasiumiharidust,” ütles Ligi.
Kärdla riigigümnaasiumile ehitatakse uus hoone praeguse Kärdla ühisgümnaasiumi lammutatud tiibhoone kohale. Rajatav 130 õppekohaga riigigümnaasium moodustab hariduslinnaku koos põhikooli, muusikakooli, raamatukogu ja nõustamiskeskusega. Kärdla riigigümnaasiumi hoone ehituseks ja sisustamiseks on planeeritud 2,9 miljonit eurot.
Minister Jürgen Ligi sõnul pakub riigigümnaasium maakondade noortele kaasaegse õpikeskkonna ja aitab omavalitsustel keskenduda põhihariduse arendamisele. “Miljonid eurod, mida riik koolidesse investeerib, oleksid omavalitsused pidanud lähiaastatel ise investeerima. Lisaks säästavad Valga-, Hiiu- ja Põlvamaa omavalitsused gümnaasiumihariduse riigile usaldamisega aastas üle poole miljoni euro koolide ülalpidamiskuludelt,” sõnas minister Ligi.
Aastal 2020 peab igas maakonnakeskuses olema riigigümnaasium. Aastal 2018 töötab Eestis vähemalt 14 maakondlikku riigigümnaasiumi, neist 12 maakonnakeskustes, lisaks Viimsis ja Kohtla-Järvel.
Esimesena alustas 2012 Viljandi gümnaasium, 2013 lisandusid Jõgevamaa gümnaasium ja Läänemaa ühisgümnaasium. Sel aastal avati Pärnu Koidula gümnaasium, Tartu Tamme gümnaasium, Jõhvi gümnaasium ja Võru gümnaasium. Hiljemalt 2018 alustavad koolid Kohtla-Järvel, Raplas, Paides ja Viimsis. Varem oli kaks riigigümnaasiumit: Nõo reaalgümnaasium ning Noarootsi gümnaasium, mõlemad asutatud 1994.
