Kärdla põhikoolis ja Hiiumaa gümnaasiumis õpib sel aastal kokku 472 õpilast ja nende 1. septembri rongkäik oli nii pikk, et pildile mahtus see vaid osaliselt.
Ilm soosis kooliaasta alguse tähistamiseks toimunud rongkäiku, mis algas Kärdla Keskväljaku ääres seisva Pritsumaja juurest ja suundus Uue tänava koolimajade poole, hargnedes seal kaheks. Kolonni eesotsas kõndinud põhikooli õpilased-õpetajad läksid aktusele linnaparki, lauluväljakule, gümnaasium pidas enda avaaktuse kooli siseväljakul.
Kui aktused ja neile järgnenud klassijuhatajatunnid peetud, küsis Hiiu Lehe reporter esimese koolipäeva muljeid asjaosalistelt.
Koolitee algab
1.b klassi poiss Martin nägi päris suure mehena välja oma ilusas ülikonnas. Martin ütles, et rongkäik meeldis talle ja koolitund ka. Samas klassis käib ka tema sõber Lennart. Kooliks ettevalmistused on poisil tehtud, kooliasjad ostetud. Jutuajamise käigus meenus talle äkki, et käärid on veel puudu, aga ema kinnitas, et needki saavad ostetud.
Kolm 1.a klassiõde Greteliis, Emma-Sofia ja Emma ootasid kooli juures oma vanemaid, kõigil käes äsja koolist kaasa antud kollased ranitsad. Kõik ütlesid, et juba ootasid kooli algust. Kui Greteliisilt pärisin, mis esimeses koolitunnis eriti tore oli, vastas ta silmade särades: “Kirjutada oma nime.” Küsimusele, miks ta õppida tahab, tuli samuti kiire vastus: “Sellepärast, et see on tore.”
Lumi on nüüdsest samuti koolilaps. Tema rääkis, et tunneb mitut oma klassi last, kellega olid koos lasteaias käinud ja loetles mitu nime. Koolitulekut oli ta oodanud. Sama ütles enda kohta Oliver Jakob, kes teadis ka seda, et kõik lapsed peavad koolis käima.
Koolitee jätkub peale põhikooli
Sel sügisel Hiiumaa gümnaasiumis ehk HIIGis õppimist alustanud Karl Artur lõpetas põhikooli Tallinnas. Hiiumaale tuli ta suvel ja sõbrunes siin Jakobiga. Hiljem selgus, et mõlemad noormehed asuvad samasse kooli õppima. Uurisin, mis tunne on uude kooli tulla ja sain peale väikest mõttepausi vastuseks, et harjumine võtab aega – kool ju alles algas.
Mari, kes õpib gümnaasiumi 11. klassis, ütles, et tal on natuke kahju lõppenud tegusast suvest, mida ta taga igatseb. Samas on kool ka tore, sest “näeb inimesi”. Koroona tõttu vaatab ta eelolevale aastale veidike ootusärevalt. Kuigi ta tuli toime kodusõppimisega, oli see tema sõnul koolis õppimisest keerulisem.
Gümnaasiumi viimases klassis õppiv Quintin tahaks, et koolile kuluv aeg oleks lühem, sest siis jääks rohkem aega graafilise disaini jaoks, mis teda paelub.
Lõpuklassi õpilased Marili ja Kelly ütlesid aga, et nad tunnevad natuke hirmu lõpueksamite ees, seda enam, et õppetöö kõrval on 12. klassi ülesandeks korraldada kooli traditsioonilisi sündmusi. “Kui varem on sellega toime tuldud, loodame, et me samuti kõigega hakkame saame,” nägid nad asju positiivse pilguga. Jutust selgus, et nende klassis on 41 õpilast, kes jagatud kahte rühma.
Viimane õppeaasta vanas majas
Kärdla põhikoolis õpib selle õppeaasta alguses 322 õpilast, esimesse klassi tuli 35 last. Prognoos oli, et juurde tuleb 21 last, aga tegelikkus ületas kõik ootused, tõdes direktor Margit Kagadze. On neid, kes tulnud Kärdla kooli mujalt Hiiumaalt, on ka uusi peresid, kes tulnud saarele elama ja lapsed kooli.
Kagadze möönis, et alanud õppeaasta on väljakutseks, sest kool hakkab tegutsema paralleelselt ehitustöödega: “Olukorraga toimetulek eeldab kõigi osapoolte pingutust – nii ehitaja, õpetajate, õpilaste, lapsevanemate kui ka koolipidaja panust.”
Direktor leidis, et neid ebamugavusi on kergem ületada, kui on näha uut maja kerkimas. Pealegi ei toimu õppimine ainult koolimajas ja õppepäevi saab planeerida ka koolimajast eemal, kui seda peaks vaja olema.
“Tundub, et tegelikult nii õpilased kui õpetajad tahavad kooli tulla ja me väärtustame oluliselt rohkem kui kunagi varem, et me saame koolis olla,” võttis Kagadze kokku pikaajalise distantsõppe mõju. Seepärast tuleb uus kooliaasta tema sõnul hoogne ja töine ning paneb kooli proovile, kas suudetakse olla loovad, üksteist mõista ja erineval viisil õppida.
Maja maht täis
Hiiumaa Gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa tõdes, et
2015. aastal avatud uus koolimaja ei ole kunagi õpilaste poolest nii suur olnud kui praegu. Sel aastal õpib gümnaasiumiastmes 129 õpilast. Koos mittestatsionaarsete õpilastega on kooli õpilaskonna suuruseks 150.
Kümnendasse klassi astus tänavu 44 õppurit. “Te olete meile väga väärtuslikud,” ütles direktor aktusel ja selle peale rõkkas plats aplausist.
Kuid – kool on mõeldud 130 õpilasele, seega on praegu n-ö varuks vaid üks õpilaskoht. Teisisõnu – koolihoone mahutavus on piiri peal.
Direktor selgitas, et puudu ei ole klassiruumidest, vaid vähe on igat sorti kabinette. Näiteks istuvad praegu õppenõustaja ja infojuht ühes kabinetis. See ei ole sugugi hea, sest õppenõustaja peab õpilastega suhtlema n-ö üks-ühele ja siis peab teine töötaja selleks ajaks ruumist välja kolima.
Eesmaa sõnul on vallaga kokku lepitud, et gümnaasium saab enda kasutusse HUPSi maja esimese korruse, tulevikus ka ehk teise korruse. Noortekeskus, mis seal praegu on, kolib spordikeskusse, kui see valmis saab. HIIGi õpilased saavad kasutada Kärdla Põhikooli raamatukogu ja kunstiklassi ja see jätkub ka edaspidi. Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid hakkavad toimuma uues spordikeskuses ja söömas hakkab gümnaasiumipere käima – vähemalt esialgse plaani järgi – põhikooli valmivas sööklas.
