Kui ma kunagi oma metsaaeda kavandasin ja ehitasin liigestatud miniatuurse maastiku, siis öeldi mulle, et vaat, nagu Glehni park Nõmmel. Sestpeale tahtsin ikka seda paika näha, ent aastad läksid ja mitte ei jõudnud sinna.
Tol veebruari pühapäeval lõpuks see poolkogemata juhtus. Kõndisin mööda Mustamäe männimetsa luitestikku ja astangut ajaviiteks edasi, kuniks hakkas paistma sakmeliste müüridega nõlvalossike.
Ütlen aga kohe ära, et oma koduaiaga ma seal küll miskit sarnasust ei osanud leida. Võibolla peeti silmas mu romantilisi võltsvaremete tornikesi? Või siis kusagil kaugel olevaid tiike, milleni ma aga ei jõudnudki? Too nõmme “hull krahv” Nikolai von Glehn armastas püstitada ekstsentrilisi kivikolosse, ju siis siit see üks võimalik paralleel. Tol härral olid aga mõistagi tohutult suuremad võimalused oma fantaasiaid ellu viia.
Kõige alguseks sai loss, mille vundamenti ta ise ehitanud. Hiljem kasutas ta siiski vangide abijõudu. Siia nõlvametsa rajas ta oma Hohenhaupti (Kõrgepea) karjamõisa ning Glehni enda kavandite järgi kerkinud häärber valmis 1886. aastal. Ajastule omaselt neogooti stiilis paeehitis näeb aga ikka veel välja natukese häirivalt värske moega.
Tegelikult on see keskaegset rüütlielamut järgi aimav ehitis tõesti uuema puudutusega kui võiks arvata. Aastal 1918 lahkusid Glehnid Eestist ning maja rüüstati üsna põhjalikult. 1960ndail alustati selle taastamist, kuid mitte päris originaalsel kujul, vaid peale lisati kolmaski korrus. Tuleb tõdeda, võrreldes vanu algupärandi fotosid nüüdisaegsega, et see oli täitsa õnnestunud tegu. Hoone muutus sellest sihvakamaks, eriti uhke siluett avaneb nõlva alt. Tõesti nagu päris loss!
See mõisamaja jõudis ka neljakümne aasta taguse Lenfilmi filmi Baskerville’ide koera. Maarjamäe lossi kõrval kujutati ka Glehni lossi Baskerville Hall’ina. Selle teadasaamise järel tekib kohe huvi too film uuesti üle vaadata. Saati, kui nüüd võttepaik oma silmaga ära nähtud.
