Teisipäeva veetsid Hiiumaal kolm Soomest Virolahtist tulnud külalist, et 30 aastat kestnud sõpruslepingule hoogu anda.
30 aastat tagasi sõlmisid sõprus- ja koostöölepingu Soome Vabariigi Virolahti kihelkond ja tollal veel Eesti NSVsse kuulunud Hiiumaa rajoon. Tähtpäeva puhul väisasid Hiiumaad Virolahti vallavanem Osmo Havuaho, hariduskomisjoni esimees Anton Yrjönen ja koduloonõunik Risto Rahkonen.
Külastuse eesmärgiks oli tähistada kahe kogukonna sõpruse aastapäeva ja tutvuda siinse kogukonna tegemistega.
Reis kestis 17 tundi
Risto Rahkonen ütles, et reis Soome kagunurgas, üsna Vene piiri lähedal asuvast Virolahtist läks ladusalt ja kestis “ainult” 17 tundi. Rahkonen lisas, et on alates 80ndatest näinud Hiiumaa liinil igasuguseid parvlaevu ja praegustel on tema sõnul superteenindus.
Rahkonen oli üks neist, kes algusaastatel hiidlastega väga sageli vastastikku külas käisid. Ta ütles, et kümme-viisteist aastat oli suhtlus hiidlastega väga tihe. Toona tekkisid ka perekondlikud sõprussuhted, kuid praeguseks on suhtlema jäänud ehk paar peret. “Kui aga Hiiumaa jutuks tuleb, siis suhtumine on väga positiivne,” kinnitas Rahkonen. Hiiumaal kohtus ta seekord kahega tollastest sõpradest, lisaks Urmas Selirannale ka Jüri Paduga.
90ndatel esimest ja nüüd viiendat korda Hiiumaal käinud Osmo Havuaho ütles, et muutused on siin suured: korras maanteed, uued ehitised.
Anton Yrjönen, kes vallas tööl alles paar aastat ja oli Hiiumaal esimest korda, ütles, et Hiiumaa tuleb töö juures üllatavalt tihti jutuks.
Vallavanem: Oleme sarnased
90ndatel Virolahtis Harju ametikoolis õppinud Ivo Lõppe tegi sotsiaalmeedias ettepaneku kutsuda kooli vilistlased Hiiumaale kokkutulekule. Kokkusaamise korraldamise üheks osapooleks võiks ehk olla Hiiumaa ametikool. Esitlesime seda mõtet Virolahti külalistele ning vallavanem kinnitas, et ilma mingi kahtluseta suhtutakse sellisesse algatusse väga positiivselt. “Tore oleks, kui see idee teoks saaks,” ütles Havuaho.
Aastaid kohaliku ajalehe Kaakonkulma [Kagunurk – toim] peatoimetajana töötanud Havuaho tõi välja kahe kogukonna sarnased jooned: Hiiumaa on saar meres, Virolahti on kaugel Soome kagunurgas samuti otsekui saareke.
“Tänan hiidlasi selle eest, et see koostöö meid nii kaua on sidunud,” ütles vallavanem. Tema sõnul avanes Hiiumaa iseloom Soomes Virolahtis ja see oli nii positiivne ja hea sealsele kogukonnale.
Hiidlased avasid silmad
Risto Rahkonen lisas, et nemad Virolahtis elasid nõukogudeajal mõnes mõttes samuti nagu kott peas ega teadnud, mis siinpool Soome lahte toimub, kuna raudne eesriie oli ees. “Hiidlased olid need, kes tõid uut teadmist, et ollakse samasugused, aga sellest me viiskümmend aastat ei teadnud,” nentis Rahkonen.
Anton Yrjöneni sõnum oli, et loodetavasti kahe omavalitsuse sõprus- ja koostööleping jätkub ja korraks saab sellele n-ö uut verd lisatud. Yrjönen ütles, et tema kui noore inimese mõneti ehmatavgi kogemus oli, et niisugune põnev koht nagu Hiiumaa on olemas.
Vallavanem Havuaho kinnitas, et koostöö tihendamine võetakse nüüd põhjalikumalt ette.
Külalisi huvitas väga aasta tagasi Eestis toimunud haldusreform ja eriti osavaldade süsteem, mis neil tundmatu. Ülevaate omavalitsuse juhtimisest andis neile Hiiumaa vallavanem Reili Rand, osavalla ülesannetest rääkisid Kärdla osavallavanem Lauri Preimann ja Käina osavallavanem Omar Jõpiselg.
Teisipäeval pakkus vallavanem külalistele õhtusöögi Roograhu restoranis. Lisaks käidi Hiiumaa muuseumis ja endise maavalitsuse majas, kus ajalooline leping 20. veebruaril 1989 allkirjastati. Urmas Selirand ütles eile Hiiu Lehele, et nüüd ootavad virolahtilased hiidlaste vastukülaskäiku.
