Vald ostab Ristna jahisadama

Hiiumaa vallavolikogu otsustas ühehäälselt osta 180 000 euro eest Ristna jahisadama, tehing on teatud tingimustel tagasi­pööratav, aga heal plaanil võivad olla ka teatud ohud.
Mõte osta Kalana sadama akvatooriumi ehitatud väikelaevasadam vallale, on laual olnud rohkem kui aasta.
SA Hiiumaa Sadamad juhatuse liige Sven Kriggulson nimetas eelnõu volikogus tutvustades sadama põhiväärtuseks, et selle kordategemiseks on olemas rahastusallikad. 2020. aasta kevadel avaneb Euroopa Liidu programmi Interreg EstLat toetus­meede. Selles on eelvalikuga priori­teetseks alaks määratud Hiiumaa läänerannik ja Ristna jahi­sadam on seega potentsiaalne toetusesaaja. Kui saadakse positiivne otsus, võiks juba järgmisel sügisel ehitusega alustada.
“Me saame seda sadamat ostes paketi, kus saame rahastuse olemasolul kohe ehitama hakata ja sadama valmis teha,” ütles Kriggulson volikogus.
Vastavalt ehituspakkumisele on tööde eelarve 780 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Potentsiaalne Interreg EstLat toetus on sellest 85 protsenti ja vallavalitsusel tuleb omafinantseeringuna katta 15 protsenti ehk 117 000 eurot.
Juhul, kui toetust saada ei õnnestu, on vallal õigus ostu-müügiprotsess ümber pöörata ehk ostust loobuda, tasudes omanikule 2000eurose leppetrahvi.
Sadama maksumus 180 000 eurot tuleb vallal omanikule tasuda kaheksa aasta jooksul.
Sadamat pakkus vallale selle rajanud OÜ Ewent juhatuse liige Endel Evert.
Ega vimkat mängus pole?
Volikogu liige Tiit Paulus tõstatas istungil küsimuse, kas on teada, miks praegusel omanikul sadama arendus pooleli jäi ja mis takistuseks sai.
Kriggulson vastas, et Evert on Hiiumaalt ära kolinud ja tema huvi Ristna jahisadama vastu raugenud.
Volikogu liige Artur Valk ütles, et toetab sadama ostu, aga tõstatas küsimuse, kas sihtasutus Hiiumaa Sadamad ei võiks seda ise välja osta. Vallavanem Reili Rand vastas, et ka kõiki teisi Hiiumaa sadamaid on arendanud vald ja nii toimitakse ka Ristna jahisadama puhul.
Volikogu liige Antti Leigri tundis huvi ega sadama ostul mingit vimkat mängus pole. “Loodan, et oleme osanud kõike ette näha, sadam on selgelt ühe omaniku käes ja ostu-müügi tehingu kõik aspektid on läbi kaalutud,” vastas vallavanem.
Ohud siiski olemas?
Endel Evert rajas Ristna jahisadama möödunud sajandi keskel ehitatud Kalana kalasadama akvatooriumi. Kalasadam on aastaid seisnud kasutuseta ja meri on selle kaid kõvasti lõhkunud.
Ajaleht Postimees kirjutas maikuus, et Kalana kalasadama kai on väga halvas seisus ja kui see purunema peaks, jääb Ristna jahisadam tormide meelevalda.
Hiiu Lehte nõustanud ekspert ütles, et kui Kalana sadama kai tõepoolest peaks ühel hetkel täiesti lagunema, saab jahisadama probleemiks kuhjuv liiv, mille tõttu vajaks sadam sagedast süvendamist.
Veel lisas ta, et praegusest “basseinist” korraliku sadama ehitamine on meeletu üles­anne ja nõuab väga suuri investeeringuid. Ta kahtles, kas 780 000 eurot on selleks piisav.
Sadamaregistri andmetel on 2012. aastal registrisse kantud Ristna jahisadam mõeldud kuni 10 meetri pikkustele, 3 meetri laiustele ja 1 meetrise süvisega väikelaevadele. Sadamal on 115 meetri pikkune ujuvkai.
Korrastatud Ristna jahi­sadama külastuseks prognoositakse esimesel hooajal 150 külalisalust, teisel aastal 250, kolmandal 350, neljandal 400 ja viiendal 450 alust.
Võrdluseks, et eelmisel hooajal külastas Kärdla sadamat 800 alust, Orjakut 100 ja Sõru sadamat 50 alust.