Muinsuskaitse seltsi tellitud hinnaarvutus näitas, et Vabadussõjas osalenud hiidlaste mälestusmärgi ehitamine läheks maksma ligi pool miljonit eurot. Selts loodab summa kokku saada eraannetajate, riigi ja omavalitsuse toel.
Mälestusmärk püstitatakse Pühalepa kiriku esisele arhitekt Sander Paljaku võidutöö “Ohverdus” järgi. Tegemist on spiraalikujulise põhiplaaniga ühe kuni viie meetri kõrgustest metallpaneelidest koosneva skulptuuriga, mille ümbermõõt ligikaudu 20 meetrit.
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi esimees Dan Lukas ütles, et hinna väljaselgitamine osutus arvatust keerulisemaks. Selts küsis hinda mitmelt ettevõttelt, vastuse sai ühelt – Hiiumaa ehitusfirmalt AS LeVa.
“Selgus, et sellist metall-lehte, nagu projektis kavandatud, väiksemad ettevõtted Eestis ei valmista ja suurtel firmadel on aastateks tööd planeeritud ning neid mingisugused väikesed asjad ei huvita,” selgitas Lukas. Tema andmetel näiteks Soomes ja Valgevenes siiski on sellise kaliibriga tehaseid, kus sellise tellimuse täitmine on võimalik.
Mälestusmärgi ehitamise poolemiljoniline hind hõlmab ka arheoloogilisi töid ning selles sisaldub käibemaks.
Kõik toetavad mõtet, aga kas ka rahaliselt
“Nüüd on meil laual hinnapakkumine, mis kehtib pool aastat ja sellelt pinnalt saame edasi rääkida rahastamise teemal. Enne ei olnud millestki rääkida,” ütles Dan Lukas.
Kultuuriminister Tõnis Lukas oli augusti alguses Hiiumaal olles lubanud viia mälestusmärgi ehitamise ettepaneku riigieelarve läbirääkimistele – juhul kui ehitushind on teada.
Vajaliku summa kokkusaamise väljavaateid on seltsi esimehe sõnul siiski raske hinnata. “Ma pole kohanud kedagi, kes selle mälestusmärgi idee vastu oleks,” märkis ta. Lisaks kultuuriministrile on olnud valmis õlga alla panema Hiiumaa vald, samuti on huvi tundnud mitmed poliitikud. Teatud võimalust nägi ta selleski, et ehk võetakse aasta pärast toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel lubaduste sekka ka selle monumendi valmisehitamine.
Seni olid Vabadussõjas langenud hiidlaste nimed kirjas 29. juunil 1924 Läänemaal Haapsalus avatud, 1940–1941 õhitud ja 27. novembril 1994 koopiana taasavatud mälestussambal.
Nimede kogumisega tegelev Mart Mõniste ütles, et praeguse seisuga on langenuid, kes pärit Hiiumaalt, teada 55, neist 31 nimi on kirjas Haapsalu sambal.
Mitut moodi eriline
Erinevalt Eesti teistest vabadussõja mälestusmärkidest on Hiiumaa omale lisaks langenutele plaanis jäädvustada kõigi Vabadussõjas osalenute nimed. Dan Lukas ütles, et praeguseks on teada 1202 nime ja see number võib veidi muutuda, sest nimekirju veel täpsustatakse.
Kui üldjuhul on Vabadussõja mälestusmärkide taastamisel kasutatud traditsioonilisi lahendusi, siis Hiiumaal on mindud uuenduslikumat teed. Monument, mille spiraalil kujutatakse lugu Vabadussõjast, indiviidi ohverdusest vabaduse nimel, ehitatakse Pühalepa kirikuesisel asuvale platsile. Kujutatavad sündmused lõigatakse plaatidest välja laseriga. Mälestusmärk on seestpoolt valgustatud ja nii jääb metalli sisse lõigatud jutustus loetavaks ka pimedal ajal. Spiraalseina jalamil on alus mälestuspärgade asetamiseks, siseosas koht küünalde panemiseks, istumiseks kivid.
Mälestusmärgi arhitektuurikonkursi võitis 2018. aastal Sander Paljak, tema võidutöö “Ohverdus” ehitusprojekt valmis mullu oktoobriks. Eeltööd, konkurss ja projekteerimine maksid 30 000 eurot ning senitehtud kulutusi on katnud kaitseministeerium, Hiiumaa vald, Eesti kultuurkapital ja eraisikutest toetajad, laekunud on ka annetus naiskodukaitsjatelt.
Selts algatas mälestusmärgi loomise peale seda, kui 2015. aastal Kärdlas peetud Võidupüha paraadi eel selgus, et Hiiumaal puudub koht, kuhu asetada Vabadussõja mälestuspärg. Nii lasti pärg tookord merre ujuma.
