Hiiumaa orienteerumisspordile alusepanija Heino Mardiste eestvõttel peeti esimesed karikavõistlused 9. septembril 1962 Paladel. See oli tol ajal esimene orienteerumisvõistlus Eestis, kus võitja sai rändkarika. Meestest võitis Harry Murula Kärdlast ja naistest Maie Pluss Tallinnast.
Hiiumaa karikavõistlus on tänu aktivistidele toimunud igal aastal vaatamata aegadele ja oludele. Selle eest suured tänud Heino Mardistele, Hermi Vainile, Friedrich Semanile, Tõnis Täärile, Ahto Heilole, Arvo-Jüri Ristile, Tiit Kervesele, Helen Mastile, Toomas Mastile, Jaan Kallismale, Tanel Estale, Tammo Estale, Toivo Sauele ja Anu Sauele! Ilma Toivo korralike kaartide ja huvitavate radadeta poleks karikavõistlus tänaseni püsinud.
Koos ajaga on muutunud ja täiustunud ka karikavõistlus. Algul oli tegemist ühepäevase individuaalvõistlusega vanuseklassides M21 ja N21. Aastast 1973 lisandus teatevõistlus mees- ja naiskondadele. Teisel päeval on joostud sprindi- või lühiradadel. Alates 2000. aastast selgitatakse võitjad kahe päeva aegade summas. 1975. aastal lisandusid noorte ja 1979. aastal veteranide klassid, 1995. aastal laste nöörirada.
Alates 1971. aastast joosti valguskoopiate asemel fotokaartidega, 1982. aastal värvikaartidega. Karikavõistlusteks on Toivo Saue teinud Leemeti, Kõpu, Puski jt maastikega kaarte.
Karikavõistlus on hea korralduse ja kaartidega igal aastal Hiiumaale meelitanud orienteerujaid üle Eesti. 100 osavõtja piir ületati aastal 1974. Enim oli võistlejaid
50. karikavõistlusel Kõpus – 202. 90ndate algusest on võistlus rahvusvaheline, sest osalevad Rootsi ja Soome klubide orienteerujad.
Karika jäävaks võitmiseks tuleb see võita kolm korda järjest või kokku viis korda. Esimesena võitis karika jäävalt Eleonoore Tomson-Saue, tema võidud olid aastatel 1965–1968. Teisena võitis karika Reet Uusberg viie võiduga, kolmandana Elo Saue seitsme võiduga, neljandana Merike Vanjuk viie võiduga, viiendana Kati Rüütelmaa kolme võiduga järjest. Meestest on kõige rohkem, seitse karikavõitu, Toomas Mastil, kelle valduses on aastast 2010 ka legendaar-
ne, esimene rändkarikas. Veteranide klassis on Enno Lelumees võitnud 13 karikat.
Tähelepanuvääriv on aktiivsemate osavõtjate nimistu läbi võistluste ajaloo. Toivo Sauel on kokku 45 osavõtukorda, neist 37 korral on ta teinud rajad ja kaheksal korral ise võistelnud. 1967. aastal võitis ta karika. Helve Rakkaselg on 1964. aastast osalenud 40 korda, sh kolmel korral on ta võitnud veteranide karika. Friedrich Seman, kes esimesel karikavõistlusel lõpetas kuuenda kohaga, on võistlejana või kohtunikuna osalenud 36 korral. Anu Sauel on 37 osavõtukorda ja kuus veteranide karikat, Raivo Leht on osalenud 38 korda, Toomas Mast ja Ene Leht on osalenud 36 korda, seejures on Lehel kaks veteranide karikat, Enno Lelumees on osalenud 33 ja Arvo-Jüri Rist 31 korda.
Tänu Friedrich Semanile on olemas kõikide karikavõistluste protokollid.
2001. aastal tunnistas Hiiumaa Spordiliit 40. karikavõistluse aasta parimaks spordivõistluseks maakonnas. 2011. aastal nimetas Eesti orienteerumisliit Hiiumaa orienteerujate klubi aasta tegijaks, 50. karikavõistluse, brošüüri “50 aastat orienteerumissporti Hiiumaal” ja Eesti meistrivõistluste korraldamise eest. Spordiühing Jõud tunnistas Hiiumaa 50. karikavõistluse 2011. aastal parimaks piirkondlikuks spordivõistluseks.
Eda Tärk
karikavõistluste korraldaja aastast 1986