Harry Gustavson Otsustasime tänavuse suvekooli pühendada Lea Sibul-Poola 85. juubelile ning viia see läbi Hiiumaal haruldaselt kaunis Villamaa puhkekülas.
Lea Sibul-Poola oli kursis, et mõned head nukuteatri tuttavad on Hiiumaale kokku tulemas. Hiiumaal toimetavate nukkude hing oli rõõmuga nõus ka vanu tuttavaid vaatama tulema. Kui Margit Aasmaa juubilarile järele sõitis, uuris Lea uudishimulikult, et kas Gustavsonid ikka on? Kas Mart Aia on ka? Kas Viljandi Nukuteater tuli Hiiumaale? Kas Kehra Nuku omad on Villamaal? Tuttavate loetelu pani Lea silma särama ja rõõm eelseisva kohtumise ees pakkus rahulolu. Kui auto Villamaal peatus, oli juubilari üllatus aga nii suur, et üliemotsionaalse inimesena jäi särasilmne näitleja lihtsalt sõnatuks. Viljandi Nukuteatri näitleja Romet Koser saatis Lea käevangus läbi õhupallide spaleeri nukuteatripere keskele. Lea head sõbrad ja tuttavad ütlesid armsale Leale sel hetkel küll vist maailma ilusaimaid sõnu ja andsid edasi kaasa toodud kingitused. Seejärel söödi-joodi-lauldi – nagu üks rõõmus sünnipäevapidu ikka olema peab.
Ise tegijad, nagu teatrirahvas on, olid ka sünnipäevatoidud teinud üheskoos. Kõigil 30 suvekoolist osavõtjal oli sel hommikul oma südamest sündiv roll pannkoogilaua valmimise juures: kes korjas mustikaid, kes tegi moosi, kes süütas pliiditule, kes (ja neid oli ühe kausi juures kuni viis!) täiendas koogitainast, kes küpsetas, kes kattis laua jne. Söögilaua ääres oli aega juttu rääkida.
Lea rääkis, et läheb sügisel Ristile ning loodab, et peletab seal oma üksinduse. Palju teinud ja kõiki inimesi armastav Lea unistus on aga endiselt… mängida nukuteatrit! Õnneks on unistustel komme täide minna. Ja nii lähebki Lea sügisel mandrile koos oma eluaegsete sõpradega – nukkudega. Lea võtab kindlasti kaasa “Piibeleheneiu” etenduse nukud ning ehk veel muudki omaloodut. Lea vaim on väga ergas ning meie jääme tema etendusi ootama!
Sünnipäevapidu lõppes Lea ja nukuteatrirahva soovide ja unistuste täitmise alustamisega. Kõik-see-mees seisis peo kulminatsioonis lõputu sinise taeva all, käes 85 heeliumiga täidetud õhupalli. Kõik soovisid kogu oma südamest ühe soovi Sinule, Lea, ning sinu kaudu kindlasti ka nukuteatrile.
Lõpuks ometi õnnestus nukuteatrite perel vist oma ema ka üllatada: Lea, kellele meeldib pikki kõnesid pidada, ütles kojusõidul, et ta oleks nii väga tahtnud pika kõne pidada, aga ei saanud, sest see kõik oli nii ilus!
Lea arvates oli see surmani tema kõige ilusam päev, aga meie teame, et neid tuleb veel – see kõik ju meie endi teha. Niivõrd emotsionaalne inimene, nagu Lea on, sai ta alles kodus aru, mis temaga sündinud oli ja ta rääkis kui armas see tähelepanu talle tundus. Sel imelisel suvepäeval väljendatud tähelepanu on vaid piisake selle kõrval, mida meie Lealt saanud oleme. Nukkude kui asjade-teatri inimestena viisime me UNIMA Eesti keskuse poolt Leale valge vähem-vihma-rohkem-päikesevarju. Kingituseks toodud vari on täis teatriinimeste poolt kirjutatud häid soove ja mõtteid, et armsal Leal oleks neid ikka ja jälle puu all istudes mõnus mõtteid mõlgutades lugeda.
Kirja pannud kõigi
sünnipäevaliste nimel
Maria Usk
*UNIMA on Rahvusvaheline Nukuteatrite liit, mis ühendab üle kogu maailma inimesi, kes tegelevad nukuteatrikunstiga. Liit asutati 1929. aastal Prahas, UNIMA Eesti keskus asutati jaanuaris 1999.
