Keskkonnainspektsiooni ja politsei ühisoperatsioonil kaardistati kõik kontrollihetkel Väinameres püügil olnud püügivahendid. Hiiumaa ümbruses kontrolliti ja kaardistati 89 püügivahendit ning tuvastati viis nõuetele mittevastavat lõkspüünist.
Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla selgitas juuni lõpul saadetud pressiteates, et maikuus Väinamerel läbi viidud ühisoperatsiooni eesmärk oli kontrollida eelkõige püügivahendite ehitust, silmasuurust ja vahekaugusi, samuti jälgiti püügivahendite tähistust ja märgistust.
“Nüüd, kus andmed on üle kontrollitud ja täpsustatud, saame tulemused kokku võtta,” ütles Ulla. Tema sõnul tehti 355 kontrollitoimingut ja sellest 223 korral tuvastati erinevaid puudusi, tõsisemad probleemid olid seotud mõrdade ehitusega.
Ühisoperatsiooni esimene etapp toimus 8.–10. maini Läänemaa rannikuvetes, mandri ning Hiiu- ja Muhumaa vahelisel alal, kus kontrolliti ühtekokku 56 püügivahendit. Rikkumistega seoses alustati kaks väärteomenetlust, tehti viis hoiatust ja 20 märkust. Ühel juhul oli mõrd asetatud lindude kaitsealale ja ühel juhul oli püügile pandud lubatust rohkem ääremõrdu. Paljudel juhtudel jättis soovida püügivahendite tähistus ja märgistus, mis peaks võimaldama selgeks teha püügivahendi omaniku ja tagama ka ohutu veeliikluse. Märkused tehti näiteks juhtudel, kui oli vaja lipp välja vahetada või märgistus korrektseks teha. Väiksemate rikkumiste puhul hoiatati.
Hiiumaa ümbruses kontrolliti ja kaardistati 89 ja Saaremaa rannikuvetes 164 püügivahendit. Nimetatud piirkondades tõusis esile probleem, mis puudutab avavee- ja ääremõrdade nõuetele vastavust. Tuvastati 26 mõrda, neist 21 Saaremaa ümbruses, mille ehitus ei vastanud kalapüügieeskirjas kirjeldatud mõrra ehitusele. Nõuetele mittevastavad mõrrad tuleb eeskirjaga kooskõlla viia või püügilt eemaldada. Selleks on algatatud haldusmenetlused.
Kuna Saaremaa mõrdade kohta oli mõrraomanikel nõuetest erinev arusaam, korraldati Saaremaal pärast reidi kohtumine, kuhu oli kaasatud ka teadlaste ja MTÜ Saarte Kalandus esindajad ning lisaks üks püügivahendite ekspert. “Eesmärk oli jõuda probleemsete mõrdade osas ühise arusaamiseni, mis nende mõrdade juures lubatud ja mis keelatud,” selgitas Ulla.
Ühisoperatsiooni Väinameri 2018 viimane aktsioon toimus mai lõpus Pärnu maakonnaga piirnevas rannikumeres, Varbla laidudest kuni Virtsuni. Seal ei olnud 12 kontrollitud püügivahendist kümnel juhul märgistus-tähistus korrektne. Püüniste omanikega võeti ühendust, selgitati nõudeid ja paluti puudused kõrvaldada.
“Sedavõrd ulatuslikku kontrolli ei ole me siiani Väinamerel läbi viinud – kontrollitud ala rannajoone pikkuseks tuleb kokku ligi 1900 km,” lisas Ulla.
Ühisoperatsioonil osales keskkonnainspektsioonist 24 inspektorit kaheksa erineva ujuvalusega, politsei- ja piirivalveametist 12 ametnikku, neli väiksemat ujuvalust ja piirivalvelaev Valve. Õhuvaatlusi aitas teha piirivalve lennusalk.
Suuroperatsiooni läbiviimist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
