Käina alevikust mööduja pilku haarab kummalise välimusega torn, mis praeguseks on saavutanud peaaegu täispikkuse, kõrgudes aleviku teistest ehitistest uhkelt üle ja kust avaneb enneolematult võimas vaade.
Praegu näeb aleviku veerel kõrguv akendeta torn veel välja hall ja ilmetu, kuid augusti lõpuks peaks kõigi eelduste kohaselt olema hoone välisfassaad valmis. Lähiajal paigaldatakse klaasseinad kompleksi madalamale hooneosale, kuhu tulevad fuajee ja kohvik-ooteruum nii külastuskeskuse kui spordihoone jaoks.
Tuuletorni projektijuht Tiivi Lipp ja Käina osavallavanem Omar Jõpiselg nõustusid ajakirjanikule ehituse sees pisikese ringkäigu tegema. Kõigepealt ronisime Tuuletorni tagumisel küljel asuvaid tellinguid pidi valmiva hoone viiendale korrusele. Tulevikus pääseb akendeta torni nii treppidest kui liftiga. Torni viiendal korrusel aga saab olema väliterrass, kust ligi 20 meetri kõrguselt avaneb Käina alevile ja ümbritsevale suurepärane vaade. Terrassile on plaanis paigaldada tuulekell koos suunaviitade postiga, mis julgustab külastajat Hiiumaad omal käel edasi avastama.
Algselt platvormi Tuuletornile planeeritud ei olnud, kuid pärast seda, kui ehitajad jõudsid tööjärjega viiendale korrusele, avanesid tornist sellised vaated, mida projekti silmitsedes ei osanud oodatagi. Tornist paistavad kätte ümbritsevad katused ja põllud ning üle puulatvade kogu Käina laht ja meri isegi teisel pool Puulaidu.
Tööde tellija pidas ehitaja ja projekteerijaga läbirääkimisi ning mõte saabki teoks. Praegu projekteerivad büroo Arhitekt 11 arhitektid viienda korruse katusele vaateplatvormi. Tulevikus võimaldab see külalistel püüelda veel kolm meetrit kõrgemale, et nautida veelgi paremat vaadet Käina lahele.
Kõik keerleb ümber Hiiumaa
Möödaminnes saime piiluda ka ehituse nii varases järgus väga sarnastena mõjuvatele korrustele. Valminuna annab iga korrus külastajale isemoodi elamuse, pakub erinevaid tegevusi ja jutustab oma loo. Esimese korruse ekspositsioon tutvustab Hiiumaa rannikut, teine hiidlaste lugusid ja kolmandas vahendab Hiiumaa tunnet. Neljandal korrusel, mis saab kindlasti olema laste lemmik, avaneb taevane Hiiumaa – elamusi loovad seintel näidatavad droonivideod, virmalised, tähed ja lindude ränne. Siin saab üle aatriumi sõites kogeda lendamise tunnet ja korruste vahele paigaldatud ronimisvõrk hoiab kõik turvalisena. Ronimisvõrku mööda saab liikuda ka järgmisele korrusele.
Seda, kuidas see kõik lõpuks välja näeb, keegi veel täpselt ei tea, kuid elamuskeskuse sisustushanke võitjaks osutunud produktsiooniettevõtte Motor tehtud tööde nimekiri annab lootust, et tulemus saab olema igati põnev. Elamuskeskuse ekspositsiooni projekteerimise, tootmise ja paigaldamise viivad läbi osaühing OÜ Produktsioonigrupp Motor ja aktsiaselts Atea.
Uued võimalused
Põnev saab olema ka keldrikorrus. Sealt saab peale piletiostu alguse iga külastaja teekond. See korrus tutvustab Hiiumaa veealust maailma, näitab saare tekkelugu, merekultuuri ja veealust ajaloopärandit. Ka ligi 21 meetri kõrgune ronimissein algab keldrikorruselt.
Ajakirjaniku külastuse ajal kõrgusid seina ees veel tellingud ja pea kohal avanes tuuline taevas, kuid mitte väga kauges tulevikus saab sein olema hoopis värvilisem ja miks ka mitte hirmutavam nende jaoks, kes kõrgust kardavad. Teisalt ehk ka võimalus oma kõrgusekartusest üle saada.
Samale korrusele tuleb bowlingu ehk hobikeegli rada, mille operaatorit hakatakse lähiajal otsima.
Omar Jõpiselg leidis, et kohvikut ja bowlingusaali oleks ökonoomsem majandada koos, just tööjõukulude mõttes.
Samuti tagaks üks operaator sünergia ürituste korraldamisel – näiteks saaks keeglisaalis ja kohvikus sünnipäevi pidada.
“Oleme ette näinud, et Tuuletorni kohvik on kange alkoholi vaba ja mitte väga hilise lahtiolekuajaga, küll on bowlingusaalil eraldi sissepääsu võimalus ja nädalavahetustel võimalik ka pikemalt lahti olla,” selgitas Jõpiselg.
Tagavaravariandina on võimalik ka kohvik ja keeglisaal erinevatele rentnikele anda ja loota, et mõlemal on huvi majandada võimalikult ökonoomselt, st et kohviku töötaja võiks madalhooajal ka keeglisaali pileteid müüa.
Operaatori(te) konkurss kuulutatakse välja suvel ja pakkumiste tähtajaks on septembri algus.
Mõned takistused
Tuuletorni ehitab AS Eston Ehitus ja üldiselt on tööd kulgenud plaanipäraselt. Mõned takistused on siiski olnud: näiteks hilines ehitustööde algus üle kahe kuu, sest oodati, kas Hiiumaa vallavolikogu annab loa eeldatavast maksumusest oluliselt kallima hankelepingu sõlmimiseks.
Ka hoone süvendi väljakaevamistööde ajal, eelmise aasta septembri lõpus, peatus kogu ehitus kümmekonnaks päevaks. Siis tulid kaevetööde käigus maapõuest välja inimluud ja ehitaja teavitas leiust muinsuskaitseametit, mis korraldas arheoloogilised uuringud.
Eston Ehituse projektijuht Mati Palu kinnitas, et tööd on üsna intensiivsed – keskeltläbi on objektil korraga ligi 20 meest.
“On ka ette tulnud, et tööpäevad on vahel pikad, kui näiteks tulevad mehed Tallinnast kohale ja tahavad töö järjest ära teha,” lisas Palu.
Põhiline töö tehaksegi mandri ehitajatega. Palu ütles, et kohalikest firmadest on ehitamas käinud OÜ Berku Eritööd, kuid näiteks krohvijad tuli leida Saaremaalt, sest kohalikel firmadel on tööjärg pikalt ees.
Tiivi Lipp kiitis ehitusfirmat: “Nad on professionaalid, üks asi on paberil olev projekt, aga nemad teostavad selle ikkagi nii, et see on ratsionaalselt lahendatud.”
Ka Jõpiselg märkis, et koostöö ehitaja, ehituse järelevalve ja projekteerija vahel on siiani väga hästi sujunud. “Tänu sellele koostööle oleme saanud ka ette sattunud probleemid eos lahendatud,” kinnitas Jõpiselg ja ütles, et õige pea liitub nendega ka ekspositsiooni tegija.
Valmimistähtaeg pikeneb
Praegu on ehituse lõpptähtaeg 31. august, mis on algsest tähtajast vaid 26 päeva hilisem, kuid Jõpiselg oletas, et tähtaega tuleb veel pikendada.
Ta tõi näiteks tellija soovitud lisatööd, st vaateplatvorm, mis on alles projekteerimisel. Lisaks seisid tööd osaliselt torni fassaadikatte kinnituskonstruktsioonide ümberprojekteerimise tõttu, kuna põhiprojekt oli selles osas liiga napp.
Omar Jõpiselg rääkis, et töövõtja esitab täpsustatud ehitusgraafiku pärast korrigeeritud projektijooniste valmimist ja vajadusel antakse ehitajale mõistlik lisaaeg, mille pikkust ta ette ennustada ei tahtnud. Kuna ekspositsiooni ehituslepingu lõpptähtaeg on 5. detsember, tehakse viimaseid töid juba paralleelselt ja konkreetne ehituse vastuvõtmise päev ei pruugi avamist kuigivõrd mõjutada.
