Teele Rehe 
Teele Rehe Tegu ei olnud ootamatu muutusega. Juba kevadel, kui muudatusi alles planeeriti ja klastrit käivitati, selgitas kõik need aastad turismiliidu juhatuses olnud Ly Johansen, et nn turismimudel ehk see, kuidas turismi Hiiu saarel juhitakse, on viimastel aastatel hästi palju muutunud. Põhjusi on olnud palju ja erinevaid: omavalitsused liideti, maavalitsus kadus, turismivaldkonna rahastaja EAS on võtnud teistsuguseid suundi.
“Ongi selline aeg praegu, kus ka turismimaastik otsib uusi võimalikke lahendusi,” ütles Johansen toona.
Turismiettevõtjate jaoks tähendab muutus, et senine ettevõtjate koondaja ja eestvedaja, mittetulundusühing kaob. Asemele aga tuleb uus juhtimismudel ja uus juhtorgan nn klastri ümarlaud, millega liitumiseks tuleb ettevõtjail endil huvi üles näidata. Liitumine aga toimub liikmelepingu alusel.
Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav, kel praegu väga töine aeg, ütles eile Hiiu Lehele, et klastril on esimesed liikmed olemas ja töö käib. Ühtlasi andis ta lubaduse leida edaspidi aega, et senitehtust ja plaanidest pikemalt rääkida.
Suurimal leping taskus
Hiiumaa suurima turismiettevõtte OÜ MaineGrupp juhatuse liige Sander Kopli ütles, et Mainegrupil on klastri leping juba allkirjastatud. “Leping on kolmel lehel ja tingimusi omajagu,” märkis Kopli.
Teine endise turismiliidu juhatuse liige Siim Rätsep OÜst Hõbekala ütles, et ei ole veel liitunud, kuna praegu, turismihooajal, pole aega. Küsimusele, kas ta liituda siiski kavatseb, vastas Rätsep: “Pigem peaks liituma – mida rohkem turismiettevõtjaid klastriga liitub, seda võimsam see saab.”
Uues organisatsioonis tuleb tasuda senisest suurem maks ehk osta nn pakett. Kui Hiiumaa turismiliidu liikmemaks oli olenevalt ettevõtte suurusest 50 või 100 eurot, siis koha maakonna turismiarenguid suunava turismiklastri laua taha saab kas 1200 euro või 120 euro eest aastas.
Viimane aastakoosolek
Turismiliidu viimane, ühingu lõpetamise aastakoosolek peeti Kassari Puhkekeskuses. Juhatus, Ly Johansen (endine Kaups), Sander Kopli ja Siim Rätsep, oli kohal täies kooseisus, seltsi 33 liikmest vaid näpuotsatäis.
See tõestas ilmekalt ühte turismieksperdi Ülle Puustusmaa ettekandes toodud kitsaskohtadest, mille tõttu turismiliidu algatusel uue juhtimismudeli loomine ette võeti.
Ekspert tõi välja kolm koos turismiliiduga sõnastatud kitsaskohta maakonna turismi arendamisel. Esiteks killustatud projektipõhine tegevus ja osapoolte lünklik koostöö, teiseks tegutsemine n-ö kõhutunde ehk kogemuse ja eelduse pealt, kuna saare turismi kohta ei ole piisavalt detailset ja ülevaatlikku statistikat. Kolmandaks – kuigi turismiteenuse pakkujaid on saarel hooajal päris palju, napib neid, kes oleks valmis kogu piirkonna arengusse panustama oma aega, kompetentsi ja kogemust.
Tegus liit võttis otsad kokku
Põhjust tegusa organisatsiooni 20 aastaga tehtule tagasi vaadata olnuks siiski enam kui küll. Kasvõi rahanumbrid. Kui kokku lüüa, on need ühe mittetulundusühingu kohta muljetavaldavad. 45 000 eurot koguti liikmemaksu, 473 000 eurot toodi toetusi Hiiu saare turismi edendamiseks ja seltsi majandustegevusega teeniti 412 000 eurot. Kui need summad kokku liita, tuleb 20 aasta kogukäibeks ligi 1 miljon eurot.
Sisupool on aga märksa olulisem – turismiliit andis välja Hiiumaa kataloogi ja muid trükiseid, esindas messidel Hiiumaad ja korraldas meenekonkursse. Ka ülipopulaarseks kasvanud Kärdla kohvikutepäeva algatas ja esimesed kolm aastat korraldas Hiiumaa turismiliit. Mitu aastat haldas turismiliit I-punkti, mille jaoks projekteeriti ja remonditi ruumid Kärdla Pritsumajas. Seda loetelu saaks jätkata pikalt.
Olulisim sõnum, mille lõpetajad järeltulijaile jätsid – turismivaldkonnas liigub palju inimesi ja palju raha, millest sugugi kõik ei laeku ainult turismiettevõtjatele, vaid toetab kogu saare majandust. Ja mis veel olulisem, kogu Hiiumaa mainet, et inimesed siia tulla ja jäädagi tahaks. Seepärast on turism väga oluline majandusvaldkond, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata ja mille arenguid juhtida.
