Reedest kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Sellega seoses hakkavad Lääne päästekeskuse tuleohutusjärelevalve inspektorid Hiiumaal kontrollima, kas lõkete tegemisel järgitakse ohutusnõudeid. Vajadusel annavad inspektorid nõu, kuidas ja millal tohib lõket teha.
Suuremad kontrollreidid on planeeritud aprillikuu nädalavahetustele ja puhkepäevadele.
Tuleohtlik aeg tähendab, et kuluhein ja metsaalused on kuivad ning lõke peab olema neist tavapärasest kaugemal. Kui muul ajal peab üle ühemeetrise läbimõõduga tule ja avaliku lõkke tegemisel lõkkekoht paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, siis tuleohtlikul ajal vähemalt 20 m kaugusel metsast.
Metsas või taimestikuga kaetud aladel tohib tuleohtlikul ajal lõket teha ainult selleks ettevalmistatud kohtadel, näiteks riigimetsa majandamise keskuse puhkekohtades.
Järelevalveta lõketest läheb väga tihti põlema kulu. Juhul kui inimest pole valvamas, levivad sellised põlengud sageli mitmele hektarile ja tuleohtu satuvad ka hooned, sh elumajad ja mets.
Lõket planeerides tuleb jälgida, et ei puhuks tugev tuul, jälgida tuleks ka tuule suunda, et sädemed ei kanduks hoonetele ja suits ei häiriks naabreid. Samuti tuleb lõkkekoht ette valmistada, puhastades lõkkeaseme ümbruse poole meetri raadiuses kuluheinast ja muust kergestisüttivast materjalist. Ka võib tuleaseme ümbrust aegajalt veega kasta. Lõkke süütamisel peavad selle juures olema ka esmased kustutusvahenditd. Kõige efektiivsem on ämber või kaks vett või kastekann. Ka ei tohi lõket jätta järelevalveta ja lõkkease tuleb tuletegemise lõppedes üle kasta, et sädemed ei saaks levida kulusse ja sealt edasi laieneda maastikupõlenguks.
Väljaspool küttekollet tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest võib määrata väärteokorras karistusena rahatrahvi kuni 800 eurot.
Kulu põletamine on Eestis endiselt aastaringselt seadusega keelatud ja ka selle eest saab karistada rahatrahviga.
