Agne Põder Kes läheb välismaale õppima, kes tööle ning saavad sealgi oma eluga hakkama ja edukalt. Tore tava on jõuluajal pereringis kokku saada ja on kurb küll, kui keegi koju tulla ei saa.See-eest on kasvanud uus põlvkond, kes valdab erinevaid keeli, õpib ja kogub teadmisi-kogemusi üle maailma.
Näiteks Anu ja Toivo Saue on õnnelikud vanemad ja vanavanemad, kelle lapsed Elo, Eero ja Eveli ning nende lapsedki tulevad jõulude ajal koju Hiiumaale – nii juba üle 30 aasta. Nii mõneski peres aga pole lapsed juba viimased paarkümmend aastat jõulupühade ajal koju jõudnud, sest nende endi rajatud kodu asub näiteks maailma kuklapoolel. Nii jääb üle rõõmustada, et lastel on tiivad tugevad, nad lendavad kaugele ja saavad edukalt hakkama ka uues, oma loodud pesas.
Ka Malle ja Leo Kobini lapsed, kes elavad Eestis, tulevad kõik jõuluks koju, koolijütsid ka pikemaks, terveks koolivaheajaks. Poeg Tarmo on aga Austraalias ehitaja ning elektroonikainsenerist tütar Sanne-Maria elab ja töötab Austrias. “Nemad on käinud kodus üle aasta, jõulude ajal, sest mõlemal on ju teine pere ka, kes neid jõuluks enda juurde ootab,” ütles Malle Kobin. “Etteheiteid ma neile ei tee, soovin hoopis, et peresuhted oleksid head – seepärast tulebki pühi jagada.”
Muidugi meeldiks talle, et kõik lapsed ja kasulapsed elaksid Eestis ja ehk koguni Hiiumaal, aga maailm on lahti ja igaühel omad valikud.
Tallinn pole välismaa
Eesti on väike ja transport kiire, nii et siit jõuab ikka pühadeks koju, isegi kui see asub mere taga. Karin ja Jaak Rünkorg ootavad jõuluks koju kaksikuid tütreid. Mõlemad, Lilith ja Edith on elud ja töökohad seadnud Tallinna. Poeg Magnus aga elab Austraalias ja nii sõidavad Karin ja Edith seekord hoopis talle külla. Pika reisi saavad nad ette võtta tänu sellele, et seekord on Eestis jõulupühad pikemad ja Magnusel on samal ajal Austraalias jõulupuhkus.
Lilith aga tuleb koos tütre Malini ja oma elukaaslasega, kes samuti hiidlane, jõuludeks kodusaarele ja nii on õnnelikud korraga kahe Hiiumaa kodu vanavanemad.
Karin Rünkorg lisas, et tavaliselt on nad igal jõuluõhtul olnud tema ema juures: “Ema on meist kõige eakam ja oskab teha ehtsat ahjuliha ja mooritud kapsast keedukartuliga.”
Lapsi julgustame
Annely ja Enn Veevo perest tuleb sellel aastal jõuluks koju viis kuuendikku. Vanem tütar Johanna elab Austraalias, nii et tema ei jõua, aga Susanna ja Agnes Isabelle õpivad Tallinnas ning on jõuluõhtul kindlasti kodus. Pisikesest Oliver Jakobist rääkimata.
Annely rääkis, et vahemaadest hoolimata on kogu pere iga päev ühenduses: “Meil on messenger’is pere chat, kirjutame iga päev ja teeme vahel perekõnesid. Eriti vahvad on need korrad, kui saame kõik pereliikmed korraga telefoni otsa, kes on siis Austraalias, kes Eestis või kes kus… Oleme isegi ajavahed paika saanud.” Samas usuvad nii Annely kui Enn, et küllap nende lapsed omal ajal Hiiumaale tagasi tulevad.
“Laste edukusega on nii, et me ei mõtle selle peale, pigem julgustame neid tegelema asjadega, mis neile meeldivad – edukas on iga inimene, kes saab tegeleda millegagi, mis talle meeldib ja ta teeb seda kogu südamest,” usuvad nad.
Nii ongi meie julged-targad-töökad noored lennanud oma väikeselt kodusaarelt kõigile maailmajagudele õppima-töötama. Alati nad pühadeks vanematekoju ei jõua, aga me saame tunda rõõmu, et meie järeltulijad on edukad ja ettevõtlikud ning neil on märksa rohkem võimalusi, kui oli meil aastakümneid tagasi.
HELJA KAPTEIN
