Connect with us

Uudised

Aruanne lugejale ehk tulge raamatukokku!

erakogu
erakogu
Raamatukogude jaoks on aasta algus kiire aeg, kirjutab Kärdla linnaraamatukogu direktor Annely Veevo.
Jaanuaris ja veebruaris tuleb teha riigile mitu aruannet möödunud aasta tegevuse ja rahakasutuse kohta. Kärdla linnaraamatukogu, mis ühtlasi on ka maakonnaraamatukogu, koondab enda kätte kogu info, suhtleb kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukoguga, et andmed oleksid ühtemoodi arusaadavad ja täpsed.
Hiiumaal tegutseb seitse iseseisvat raamatukogu. Pühalepas kolm: Paladel, Hellamaal ja Suuremõisas; Käinas üks, Emmastes üks, Kõrgessaares üks koos haruraamatukoguga Laukal ning Kärdlas üks raamatukogu. Väiksed teeninduspunktid on veel Leisus, Männamaal ja Kõpus. Meil on omavahel väga hea koostöö. Kärdla raamatu­kogu koordineerib maakonnas
aruannete koostamist, korraldab raamatukogude töötajatele koolitusi, nõustab vajadusel igapäevatöös. Viimast siiski vaid neil kordadel, kui tegemist on digiküsimustega või harva ettetulevate teemadega.
Inventuur kiirem
Näiteks eelmise aasta kevadel, kui oli esimene koroonalaine, viisime Kärdla raamatukogus läbi suuremahulise inventuuri. Tavaliselt toimub inventuur kord kaheksa kuni kümne aasta jooksul. Meil toimis sel ajal ainult kontaktivaba laenutus ja nii saime teha selliseid töid, milleks muidu oleks tulnud raamatukogu uksed sulgeda. Saime rentida seadme, millega pääsesime ise riiulite vahele töötama. See muutis inventuuri tegemise mugavaks ja kiireks. Varem on inventuuri tehtud nii, et töötajad toovad raamatud ükshaaval (loe: sülekaupa) laenutuslaua juurde, piiksutavad triipkoodid
läbi ja viivad siis raamatud tagasi. See võtab väga palju aega. Seadmega raamatute juurde minnes aga muutub inventuuri tegemine kordades kiiremaks. Ainus probleem oli nendes kohtades, kus polnud WIFI-ühendust, sest seade peab samal ajal interneti vahendusel suhtlema arvutis oleva süsteemiga.
Inventuuri tegemine raamatu­kogus tähendab seda, et pead skaneerima iga raamatu triipkoodi eraldi ja süsteem tunneb ära, kas selle raamatuga on kõik korras. Näiteks leidsime inventuuri käigus üles mõned kadunud raamatud, mis olid teiste vahele peitu jäänud. Olgu öeldud, et meil oli üle 32 000 raamatu ja inventuur on hea ka sellepärast, et näeme ka neid raamatuid, mis vajavad mahakandmist, parandamist või väljavahetamist. Pärast meid said selle seadme enda kasutusse Palade ja Emmaste raamatukogu, et ka endal inventuur läbi teha. Saime neid ka nõustada nii tehniliselt kui sisuliselt.
Ringlus väike
Raamatukogude suur probleem on see, et raamaturinglus on väike. Maakeeli tähendab see seda, et vanu raamatuid peaks kiiremini maha kandma, et uusi peale osta. Raamatukoguhoidjatel on üldjuhul seda väga raske teha. Sest kuidas sa ikka raamatuid ära viskad. Ja nii-öelda pealetulevat raha nii palju ei ole, et see kataks raamatute mahakandmise. Seetõttu ongi raamatukogudes tihti nii, et kui astud sinna sisse, siis näed, kuidas riiulid on tihkelt raamatuid täis topitud. See näitab seda, et raamatuid on liiga palju. Ja põhjus võib olla selles, et 1) vanu raamatuid pole piisavalt maha kantud; 2) pole inimesi, kes raamatuid loeksid ja raamatud läheksid ringlema. Sest kui raamat on välja laenutatud, on selle koht riiulis tühi.
Huvi poolteist aastat
Mõned aastad tagasi uurisin Kärdla raamatukogu baasil Põhjamaade põnevike laenutust. Avastasin ka seda, et kui raamat ilmub, loetakse seda aktiivselt umbes poolteist aastat. Siis see jääb seisma, peaaegu et unustatakse, ja avastatakse uuesti umbes viiendal aastal. Edaspidi toimub laenutamine kaootiliselt, st mingi liikumine toimub kuni kümnenda aastani, siis edasi laenutatakse seda raamatut üksikjuhtumitel. Tookord rääkisin oma avastusest ka kultuuriministeeriumi raamatu­kogude nõunikule ja ta ütles, et tema on ka avastanud, et raamatut loetakse umbes sel perioodil ja siis jääb see seisma. Tema seisukoht oli, et raamat tuleks maha kanda pärast viite aastat. Ilmselt oleks see ideaalne nn hooajakirjanduse puhul, eeldusel, et raamatukogul on piisavalt raha uute ostmiseks. Samas on raamatuid, millel on pikema­ajaline väärtus.
Toetused nii ja naa
Raamatukogud saavad lisaks omavalitsuse poolt eraldatud rahale toetust ka riigi käest. 2020. aastal oli see summa 18 095 eurot. See summa läheb jagamisele vastavalt elanike arvule (selle info saan ministeeriumist eelmise aasta 1. detsembri seisuga). Ja nii saime toetuseks umbes 1,90 eurot elaniku kohta aastas. Maikuus saime ka väikest nn koroonatoetust, maakonna peale 2216 eurot, mis oli 0,23 eurot elaniku kohta aastas.
Kui vaadata seda toetust elanikepõhiselt, siis tundub see kurvalt väiksena. Kuid kui vaadata, kui palju raamatu­kogud said omale teavikute ostmiseks nn riigiraha kokku, siis on see summa meeldivalt suur. Näiteks Emmaste sai 2379 eurot (+288 eurot), Käina 3979 eurot  (+482 eurot), Püha­lepa 3109 eurot (+377 eurot ), Kõrgessaare 2364 eurot (+287 eurot) ja Kärdla 6264 eurot (+782 eurot) eurot. Selle raha eest saime Hiiumaale juurde osta 1379 raamatut: Emmaste 194, Pühalepa 270, Kõrgessaare 204, Käina 231 ja Kärdla 480 eksemplari.
Lugejaid ka kaugemalt
Muidugi ei teeninda raamatu­kogud ainult vallaelanikke. Näiteks Kärdla raamatukogu nimekirjas on 5000+ inimest. Lisaks kohalikele elanikele, kes vähemalt kord elu jooksul on raamatukogus käinud, on nimekirjas ka hulganisti suve­hiidlasi, kelle elukoht mujal Eestis. Lisaks kohtab neid inimesi, kes ennast lugejaks ei registreeri, kuid tulevad näiteks kasutama arvutit või tegema lugemissaalis kaugtööd. Nendel inimestel ei ole kohustust ennast nimeliselt registreerida. Igal aastal toimub lugejate ümberregistreerimine, ja see number on oluliselt väiksem – Kärdla raamatu­kogus 1638 inimest eelmisel aastal. Need on inimesed, kes kasutavad raamatukogu teenuseid regulaarselt. Lisaks on registreerinud Hiiumaalt ennast ELLU lugejaks 72 inimest. (ELLU on e-raamatute platvorm, mida haldab Tallinna keskraamatukogu).
Turvaline koht
Raamatukogudes on üks huvitav trend: laenutuste arv väheneb, kuid külastajate arv kasvab. Raamatukogu funktsioon on muutumas ainult raamatute laenutamis­funktsioonist palju laiemapõhjalisemaks. Näeme üha rohkem ja rohkem, kuidas raamatukogu soovitakse kasutada kaugtöö tegemiseks. Ise unistame sellest, et raamatukogul oleks rohkem ruumi, et saaks luua erinevaid “nurgakesi”, kus külastajad saaksid istuda ja oma tööd teha. Igaühel on ju omad soovid. Näiteks on üsna tihti nii-öelda välja renditud kodulootuba (selle eest me siiski raha ei küsi), kui keegi küsib, kus ta saaks teha vaikuses oma tööd või viia läbi töö­intervjuud jms. Raamatukogu ruumides saavad õpetajad teha ka järeleaitamistunde.
Ükskord aga juhtus meil hoopis huvitav lugu. Hommikul vara tulid kaks noormeest, läksid noorteosakonda, ja varsti nad nohisesid seal. Uni oli tulnud. Noorteosakonnas on lamamiskotid ja noortel oli seal mugav olla. Me ei läinud neid äratama, paari tunni pärast ärkasid nad üles ja lahkusid. Meil aga oli hea meel, et nad pidasid raamatukogu nii turvaliseks kohaks, kus korraks tukastada.
Minu ametiaja jooksul, mis algas 2015. aasta jaanuarist, on olnud ka paar ekstsessi, kuid oleme saanud need rahu­meelselt lahendada. Oleme seda meelt, et raamatukogu peab olema hea ja turvaline koht, kus igaüks tunneb ennast teretulnuna. Ja me teeme tööd selle nimel, et see nii oleks.

Veel lugemist:

Uudised

Hiiumaa muuseumi selle suve üks suurimaid ettevõtmisi on traditsioonilisel kombel villa ja riide potisiniseks värvimine. See tähendab aga, et muuseumil on vaja sadade liitrite...

Uudised

Kui linnainimesed on harjunud uuesti poodi lippama, kui miski otsa sai või ostmata ununes, siis nüüd on selline võimalus ka kõplastel – suviti on...

Uudised

Kärdla Sadama tänava Suurtrummi remonditakse sel aastal, suur osa tänavast ehitatakse põhjalikult ümber aga järgmisel aastal.  Praegu on Sadama tänaval töös paralleelselt kaks projekti....

Digileht

Hiiu Leht 24.mail Liitri kusega saab tasuta muuseumisse Tobiase sünnipäeva tähistatakse kuue kontserdiga Kõpu sai lõpuks poe Kolme bussipeatusega Jausa Valimissõnumit pea laotama ühtlaselt...