Olgu, ma’i kiru seda tebiilset järjekortset, nüüd kümmneminutilist laevade nihutamist, mis kolme kuu pärast nigustnii tagase nihutatakse ja jälle siin Hiiumaal nigust mömmid kooskõlastavad aastas juba sajanda busseaegade muutmise.
Ajudele hakkab! Oih, näh, kirusin ikkagist. A’ kohe tiba kergem hakkas.
A’ ültselt meeldib mulle palju rohkem seletada näituseks söömisest. Vanaste sõi inime seda, mis kätte sai. Näituseks ürg ajal ja Vene ajal. Eks see nüütki ole nii mõnedel: saavad osta ain’t kõikse odvamaid asjasi, mis poodis on. A’ seda üllatavam, et mõndagi tervislist saab ka vaene inime endale lubada, vähemaste sügistalvisel hooajal. Näituseks piakapsas on nii umbes 32 senti kilo ja porgand 28 senti kilo. A’ ega inime ain’t porknast-kapsast ela, tahab nigust kartulat kah. See maksab aga juba nii 60 senti kilo. Mõistus ei võta, miks on kartula hind kaks korda kallim kui porgandil – kas kartulapõlla hektaari saagikus ei piaks porgandist kõvem olema ja seega hind vastapidine?
Omaette kategoorja on inimesi, kes mingi tõve, või nigust peenemalt üteldakse, meditsiinilise vastanäidustamise tõttu mõnda asja süia ei saa. Näituseks ei talu piima või nisukluteeni. Mõnele isikule aga lihtsalt pole üks-kaks toidu ainet mokka mööda. Selline väike pirtsutamine pole märkimist väärt.
A’ siis on veel hulk rahvast, kes ennast piinavad sellega, et ei söö pooli või veelgi rohkem asjasi. Näh, sattus mulle üks hommik peldikus vana ajaleht kätte, kus vasta vaatasivad kaks noort inimest ja seletasivad, miks toortoit ainu õige on. Kahjuks ei rääkind nende väsind silmavaade ja mitte kõikse parem jume jutule just kasuks. No hia küll, taime sööklusest võib veel aru saada, a’ siis piab ilmtingimatta ikka kasulist rasva kah saama. Kõikse õigem oleks rasvane kala, a’ seda ju nii paljud ei söö. Lollid on. A’ vat need toorsööjad ei söö suurt piagu midagi. Ei söö nad mudugist liha, piima, isegist mitte leiba ega kartulat, isegist ültse mitte teravilja. Ja ühtegi sööki ei tohi nemad kuumutada üle neljakümne-viiekümne kraadi. No miks teevad inimesed oma elu mõttetult keeruliseks? Ju siis pole neil essugi muud teha.
Siis ma nägin mineva sügis telekast saadet, kus paleosööklased seletasivad. Alguses ma kuulasin täitsa huviga. Et nemad arvavad, et kümne tuhande aastaga pole inimese organismus harjund põllamaianduse aegse söögiga, see tähendab teraviljaga, ja sellepärast söövad nigust ürg inimesed. Tõsi, siiski mitte loomanahkades ja mörina saatel koopalõkke paistel, a’ liha piavad nemad saama. Olgu kohe pool söögist liha. Teise poole moodustavad igast köögi viljad, pähklid, seemned, puuviljad. Tore on, a’ miks mitte ube ja herneid? Ei, need ei kõlba mitte, olla toksilised. Kuid miks mitte viil või kaks leiba? Ei, teravili ei lähe kah mitte. Hmh, kui inime ürg ajal seemneid nosis, kas ta’i võind siis vahest ka natust metsikut teravilja närida? Äh jah, jälle üks imesööklus välja mõteldud.
Eks neid eri sööklusi ole igasuguseid veel, kõige jaburamad, mida ma kohe uskudagi ei suuda, olla siuksed, kes toituvat ain’t puuviljadest. No need küll kaua tervist ei säilita! Iseenesest, eks nii toorsöökluses kui paleosöökluses ole miskit kasulikku kah. Näituseks palju köögi vilja süia, ehkki palju kapsast ajab peeretama. A’ äärmustese kalduda pole mõistlik. Inime on segasöögiliseks arenend, kes taimesöögile ikka sekka mõne tõugu suhu pistis ja nii edase. Ja hiljem on õppind tuld kasutama ja süia keetma – ja nüüd visatakse kõik see järsku üle parda. Hakkame aga jälle ain’t toorest järama. Milleks? Kas siuksed loodavad saja aastaseks elada? Huvitav, kas elavad kah?
