Suvel kasvab remonti vajavate nutiseadmete arv kordades – telefonid surevad liivas ning niiskuse ja kuumuse käes.
Telefoni ei tasu rannas liiva peal hoida, sest väikesed osakesed võivad kahjustada nii telefoni kuularit, valjuhääldit kui ka nuppe. Kui nupud hakkavad peale rannaskäiku krõbisema, siis peaks telefoni hooldusesse viima. Ilma lihtsa hoolduseta võib seadme nupupadi ära kuluda ja remondiarve tuleb pärast suurem.
Suurim telefonitapja on aga niiskus. Kui telefon kukub vette, siis tuleb seadme kasutamine koheselt lõpetada ja võimalusel eemaldada aku. Mida kiiremini telefon jõuab peale veekahjustuse saamist hooldusesse, seda suurem on elulootus. Telefoni sisu korrodeerub eriti kiiresti soolase vee mõjul.
Inimesed ei võta suvist vihma tõsiselt, aga uued nutitelefonid on nii suured, et käsi ei varja seadet piiskade eest ja niiskus võib avadest sisse pugeda. Paljude telefonide akudel on niiskusindikaator. Kui seade enam ei tööta ning see hoolduses lahti võetakse, siis on kohe näha, et telefon on vett saanud ja garantii ei kehti.
Kolmas suvine oht telefonile ja tahvelarvutile on kuumus. Kui seade jätta näiteks auto katusele või kuuma liiva sisse, võib ekraan liimist lahti tulla.
Telefoni aitavad hoida kaitseümbris ja -kile. Kellel läheb telefon tihedamini katki, see peaks ostma kas vee- või põrutuskindla telefoni.
Niiskuskindlad telefonid vastavad IP 68 veekindluse standardile, mis tähendab, et seadmega võib kuni pooleteise meetri sügavusele vette minna ja näiteks filmida.
Telefon kaotab veekindluse kui selle korpus on kahjustatud või mõni ava – näiteks laadimis- või mälukaardi pesa avatud.
Kõige julgem tunne on siis, kui telefonile on tellitud seadmekindlustus, mis aitab nii mehaaniliste kahjustuste kui varguse korral.
Risto Taliaru
Tele2 Eesti tootesortimendi juht
