Tänavust talve ennustades oletati, et see tuleb samasugune soe nagu oli 2015. aasta talv, kuid taaskord sai tõestust, et liiga pühalikult ei maksa neid ennustusi võtta.
Ma pean silmas ikka neid n-ö ametlikke ennustusi, kus arvutatakse trajektoore või analooge või tõenäosusi või mida iganes. Seapõrnad on küllap veel kahtlasemad.
Igatahes ennustati sooja jah. Et vaid veebruaris võib mingi talveke tulla, saartel kui sedagi.
Läks aga hoopis täpselt nii nagu 2014. aasta talvel. Ka siis prognoositi sooja talve, ent jaanuari kolmenädalast külmalainet, eesotsas Siberi kõrgrõhkkonnaga, ei osatud ette näha. Nüüd oli samamoodi.
Veel jõulu eel löödi Tartus +12,5 kraadiga aegade soojarekord. Jõulu teisel pühal libises kraad aga miinusesse ja püsis allpool nulli kuu aega järjest. Esimene kerge sula saabus alles 24. jaanuaril.
Vahepeale jäid pidevad tugevad külmakraadid. Ida-Eestis saadi –30 kätte, Kesk-Hiiumaal Nõmbal langes sageli –18ni, rekordiks jäi
8. jaanuari öösel –23 kraadi.
Sama rekord oli ka 2014. a jaanuaris. Toona läks sulale veebruari algul ja tegelikult sai talv siis ka otsa. Järgnes pikk nulli ümber kõikuv järeltalv-eelkevad.
Kuidas tänavu läheb, on kindlasti veel vara öelda. Ilma tujusid ei suuda täpselt ette arvutada ka kõige vägevam ja moodsam kompuuter või mudel. Alati võib juhtuda, et edelavoolu jõud saab otsa ja kohe on platsis mandriline külm kõrgrõhkkond. Üks kõige võimsam näide on 2013. aasta, mil terve märtsi ja kuni pea poolde aprilli valitses külm antitsüklon. Päike lõõmas juba kõrgel nagu augustis, ent valge silmipimestav lumevaip ei mõelnudki sulamisele. No sellist asja küll rohkem ei tahaks!
Praegu, veebruari algul, oleme jätkuvalt edelavoolu mõju all. Paks kohev lumevaip sulas jaanuarilõpu vihmades nagu vaht, päästes meid kiiresti kiilasjääs teedest-tänavatest.
Talispordisõbrad on muidugi rahulolematud. Mõni teine aga tunneb juba ehk rõõmu esimestest lumikellukesenuppudest. Metsa all on maapinnal võsaülaste arglikud kõverikud tõusmealged. Ja tihased laulsid üks päev nagu arust ära.
Iga samm kevade poole süstib meeltesse positiivsust. Isegi, kui tuleb veel talviseid tagasilööke. Vähemalt ei pea kuude viisi hangedes sumpama, lund rookima ja koormate viisi puid koldesse uhama.