Talve kokkuvõte: pisut soojem ja päikselisem

Keskkonnaagentuuri alla kuuluv Riigi Ilmateenistus on võtnud kokku kolme talve­kuu – detsembri, jaanuari ja veebruari ilmaandmed ning jõudnud järelduseni, et hoolimata külmemast veebruarist oli tänavune talv normist pisut soojem ja ka päikesepaistelisem.
Talve keskmine õhu­temperatuur oli -2,4°C (keskmine -3,3°C), kõige soojem talvekuu oli detsember Eesti keskmise õhutemperatuuriga +1,3°C (norm -2,0°C) ja külmem veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -6,9°C (norm -4,5°C).
Kui veebruari lõpu külma analüüsida, siis esimene ports arktilist õhku jõudis Kirde-Eestisse 24. veebruariks, kus õhumassi temperatuur jäi alla −20°C. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26.−27. veebruaril, siis jõudis meile −28 kuni −30 kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.
Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilma­jaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja ilmajaamades.
Ristna ilmajaamas mõõdeti veebruari lõpukümnendi keskmiseks −9,1 kraadi. Võrreldes Ristna paljude aastate (1981−2010) keskmisega −2,2 kraadi, on see palju külmem. Läbi aegade kõige külmem temperatuur, −12,5 mõõdeti Ristnas 1947. aastal.
See-eest pakkus veebruar meile ka enim päikese­paistet, mil oli Eesti keskmisena päikest näha kogunisti 77,6 tundi (norm 61,2 tundi). Kogu talve jooksul paistis Eestis päikest keskmiselt 120,1 tundi (norm 112,2 tundi).
Valdo Jahilo
keskkonnaagentuur