Taimeleide Saardemaa loodusest

Saarde kihelkond on iselaadne hõre­asustusega piirkond. Kahjuks raiutakse siinsed metsalaamad nüüd kiiresti ja järjekindlalt maha. Lõputute laante nägemiseks jõudsin ma siia paraku liiga hilja.Ristkülikukujuliste metsateede rägastik aga on siin endiselt alles. Imestan, kuis neil üldse liikuda osatakse – mina eksiks siin võõrana ruttu ära!
Näiline üheülbasus peidab endas nii mõndagi huvitavat. Üllatavalt sageli näeb künnapuid, eriti mahajäetud taluasemetel, põliste suurte puudena. Juuni algupoolel seal ringi sõites tabas silm ikka ja jälle teeveertel kollendavaid kullerkuppude õie­palle. Ja aina laanesõnajalgade kogumeid, suuremad kraavides lausa rinnuni kõrgumas. Kullerkupp ja laanesõnajalg on Hiiumaa looduses haruldased. Hoopis vähe kasvab Hiiumaal salu-tähtheina, vaid kaks leiukohta, neist Kõpus hoopistükkis Rootsi poolne alamliik. Mandril on salu-tähthein aga tavaline, Saardes lausa massiline. Esiti ma ei uskunudki, et kas tõesti seesama nõnda vohavana ongi salu-tähthein? Oli. Igal pool, paiguti lausa ainuvalitseva tihnikuvaibana.
Seevastu käpaliste poolest on Saarde õige vaene. Seda toredam oli leid Kilingi-­Nõmmelt põhjakaares, kus Balti jääpaisjärve kaldamoodustiste künkail on alles tükk vanade mändidega kuuse­segametsa. Siin samblal kasvab mõni roomav öövilge, meie looduse ainus igihaljas orhidee. Mulluseid õievarsi pole küll märgata, kuid see ei vähenda leiu väärtust. Öövilget olen kodusel Hiiumaal trehvanud Kõpus ja Tahkunas, nüüd siis hoopis Liivimaal.
See ei jäänud mul Saar­des aga ainsaks orhideeleiuks. Muuseas kutsuti mind
Sigaste külas ühte talu kasvu­hoonesse ilmunud tegelast kaema. Jah, ilus rammus teine. Aga see Eesti looduse kõige tavalisem käpaline – suur käopõll. Kodus Nõmbal on ta mul muutunud lausa sõnajalakiviktaimla umb­rohuks. Taluperenaine oli mu avalduses pisut pettunud, lootis, et natukese ikka enneolematum asi talle sinna siginenud. Tema pole samust käopõlle aga varem üldse näinud. Pole ka ime, Edela-Eestis see liik peagu puudub ja ses kohas on iga­tahes tegu täiesti uue käopõlle leiukohaga.
Sellesse aastaid ringi­kaevamata kasvuhoonesse on siginenud teinegi orhidee: laialehine neiuvaip. Ja talu metsas lugesin kokku pool tosinat kahelehist käokeelt. Vähe küll, kuid siiski. Hoopis palju leiab hobuste karjamaalt aga täpilisi sõrmkäpalehti, suisa aiamaa rohustussegi teised tunginud. Kas tegu on vööthuul-sõrmkäpaga? Eks õitsemise ajal saa selgust.