1930.a. kasutusele võetud lipu saatusest andmed seni puuduvad.
Johannes Friedrich Zimmermann (10.05.1882 Viljandimaa – 24.08.1942 Sverdlovsk) oli Eesti loomakasvatusteadlane ja poliitik. Oli Otto Strandmani
teises valitsuses ja Karl Einbundi esimeses valitsuses majandusminister ning Jaan Tõnissoni neljandas valitsuses põllutööminister.
Johannes Zimmermann vahistati 14. juunil 1941 Nõukogude okupatsioonivõimu julgeolekuorganite poolt ja hukati Sverdlovski vanglas 24. augustil 1942.
Aleksander Saar (23.07.1883 Viljandimaa – 1.04.1942 Kirov) oli Eesti põllumees ja poliitik. Arreteeritud NKVD poolt 1941 Taebla vallas Läänemaal. Surmaotsus, hukatud Venemaal.
Oli Läänemaa esimene maavanem ja kaitseliidu kokkukutsuja Läänemaal.
Theodor Rõuk (14.12.1891 Viljandimaa – 21.07. 1940 Tallinn) oli eesti advokaat, poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (alamkapten). Oli Kaitseliidu Lääne maleva esimene pealik.
August Reinhold, nimemuutus 18.03.1936 Ago Reio
Ago Reio (8.09.1895 Võrumaa – 29.06.1971 Buenos Aires, Argentina) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja sporditegelane. 1930–1934 Kaitseliidu Lääne maleva pealik. 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel oli ta sõjapüssimeeskonna juht.
Teise maailmasõja ajal oli ta alates 3.09.1941 Harjumaa Omakaitse staabiülema I abi. 1941–1942 oli ta Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse Tallinna–Harju ja Eesti Politseivalitsuse 1943–1944 Viru–Järva prefekt.
1944 põgenes ta Kihnu kaudu Rootsi, sealt läks ta 1949 Argentinasse.
Juhan (Johannes) Voldemar Vau (17.11.1891 Läänemaa – 20.04.1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast), KL Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik oli Eesti politseinik ja kaitseliitlane. Töötas alates 1909. aastast kriminaalpolitseis. 2. juulist 1924 oli ta Politsei Peavalitsuse kriminaalpolitsei osakonna juhataja, 1926–1932 Lääne-Saare ja 1932–1940 Viljandi-Pärnu prefektuuri kriminaalkomissar. Arreteeriti NKVD poolt
14. juunil 1941 Pärnus. Surmaotsus.
Villem Rõõmus (15.12.1888 Ridala, Läänemaa – 08.09.1942 (53) Sverdlovski Oblast) oli KL sundlikvideerimiseni 1940 Lääne maleva Hiiumaa malevkonna viimaseks pealikuks, Lääne prefektuuri Hiiumaa politseikomissar. Sündinud: Talli talu, Kolila küla, Ridala vald, Läänemaa. Maha lastud, mõrvatud okupantide vangilaagris.
Tema vanemad, mõned õed ja vennad on maetud Ridala kirikuaeda perekonna rahulale.
Rõõmus, Anna (Laas) 19.12.1895 Kärdla, õpetaja; Polomi raj.; Kirovi obl. Belaja Holunitsa, tuli augustis 1946 omavoliliselt Eestisse. 1948 saadeti asumisele tagasi Polomi raj., vab. asumiselt 21.12.55.
Rõõmus Heli (Pak), Villemi t (20.08.1934 – 27.02.1989 Tartu) Belaja Holunitsa raj. Augustis 1946 tuli koos emaga Eestisse.
Ülo Tuisk (12.10.1932 Harjumaa – 16.12.2019) oli KL Hiiumaa malevkonna taasloomise üks eestvedajaid ja malevkonna esimene pealik. Maetud Käina kalmistule.
1993. a suvel, võidupühal toimus Kärdla keskväljakul Ülo Tuisu eestvedamisel KL pidulik rivistus ja Hiiumaa malevkonna lipu vastuvõtmise tseremoonia, kasutusele võeti üksuse lipp, mis oli üks esimesi kaitseliidu malevkondades. Lipp ei olnud ajaloolise lipu koopia. Siinkirjutaja viibis Ülo Tuisu kutsel lipu vastuvõtmise sündmusel, kuid kahjuks ei mäleta sellest ajast ega sündmusest eriti midagi.
Aleksander, LAIUS, Juhan(08.11.1893 Tartumaa – 16.03.1942 Irkutsk) Petrogradi tehnikakursuse lõpetanu. Kärdla metsaülem, arr. 22.07.41 Hiiumaa, erin. 31.03.42 §58-13; Kaitseliit. Surmaotsus; kinnip-k. Irkutski obl. Surnud eeluurimisel 16.03.1942.
Arhiivide põhjal kokku kirjutanud
HEIKI MAGNUS
