Viimaste aastate raiestatistika näitab, et metsamajandamise intensiivsus erametsades on üle kolme korra kõrgem kui riigimetsas – eraettevõtted raiuvad puidu kuupmeetrites mõõdetuna 10 korda rohkem, kui tehakse riigimetsas. Väliskapitali omandis olev eramets käitub lühiajalise tulukasvu loogika järgi – lageraie, kasvav maht, kõrge intensiivsus. Riigimets liigub vastupidises suunas.
Hiiumaa metsamaad on liikunud väliskapitali omandisse
Metsaregistri värsketel andmetel on Hiiumaal metsamaad 62 334 hektarit. Napilt alla poole sellest ehk 30 000 hektarit kuulub riigile, 16 816 hektarit juriidilistele isikutele, 15 263 hektarit füüsilistele isikutele, 137 hektarit on füüsiliste ja juriidiliste isikute segaomandis.
2019. aasta andmetel oli Hiiumaal 1759 eraisikust metsaomanikku, kellele kuulus 13 538 hektarit metsamaad. Nende hulgas oli kaks omanikku, kellele kuulus üle 100 hektari suurune metsamaa, suurim osakaal oli 5–20-hektariliste metsamaade omanikel. Need andmed muutuvad oluliseks, kui vaatame lähemalt omanike struktuuri, mille avaldas maakorraldusportaal.
Metsaregistri andmed.
Maakorraldusportaal kogus andmeid 29 suurima metsaomaniku kohta ja annab metsaregistrist mõnevõrra erinevad tulemused. Riigi ja 27 suurima eraomaniku metsamaad kokku moodustavad 46 517 hektarit. Selle järgi kuulub riigile 31 581 hektarit, millest lõviosa RMK-le ning veidi üle 725 hektari Maa- ja Ruumiametile.
27 suurima eraomaniku valduses on maakorraldusportaali andmetel 14 936 hektarit, millest 8040 hektarit kuulub väliskapitalile kuuluvatele ettevõtetele ja 6896 Eesti eraettevõtetele. Hiidlastest eraisikute ja hiidlastele kuuluvatele ettevõtete omanduses on 558 hektarit.
Maakorraldusportaali andmed ei näita nende kahe suurema eraisiku valdusi, kellele Keskkonnaportaali 2019. aasta andmete järgi kuulusid üle 100 hektari suurused metsamaad. Metsamaa kogupindala ja 29 suurima omaniku metsamaa vahe on ca 15 000 hektarit, mis peaks maakorraldusportaali andmetel jagunema väiksemate omanike vahel.
Maad.ee andmed suuremate metsaomanike kohta.
Kolmandik Hiiumaa erametsadest kuulub väliskapitalile
Erametsade omanike jaotust vaadates hakkab silma sama muster nagu üle Eesti – suur osa metsamaadest kuulub väga vähestele ettevõtetele. Väliskapitali kuus metsaomanikku (SCA kaks tütarettevõtet, Hiiumaa Portfolio, Saarniidu, GreenGold, Palumetsa, Villa Cartelloni, Ingka) omavad kokku 8040 hektarit ehk terve Kõpu poolsaare suuruse ala. Hiiumaa suurim erametsaomanik on Rootsi kontsern SCA (Rootsi Tselluloosi Aktsiaselts), mille kahele ettevõttele kuulub saarel kokku 5154,9 hektarit ehk ligi kolme Kassari saare suurune maa-ala. Järgmine on Traperii OÜ 4566,1 hektariga, mis kuulub 20 suurima metsaomaniku hulka Eestis. Suurim hiidlasest metsaomanik on Ruudi Kasser (Dagö Trade OÜ) 319 hektariga.
Neljakohaline hektarite arv on nelja suurettevõtte omanduses, järgmine omab veidi üle 500 hektari ja ülejäänud märkimisväärselt vähem. Üle poole juriidiliste isikute erametsadest (56,5%) kuulub välismaa ettevõtetele, veidi üle kolmandiku (38,3%) muudele Eesti ettevõtetele ja vaid killuke ehk täpsemalt 511 hektarit hiidlastest omanikele (maakorraldusportaali andmed 27 suurema metsaomaniku kohta).
SCA kirjutab oma 2025. aasta majandusaasta aruandes, et on Euroopa suurim eraomandis metsamaa omanik, kelle valduses on 2,7 miljonit hektarit metsi Põhja-Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus – pindala, mis on peaaegu Belgia suurune. “Teostasime raietöid ca 240 hektaril, mille tulemusel müüsime 43 000 m3 metsamaterjali SCA grupi ja välistele klientidele. Müüdud materjalist 40% moodustas paberipuit, 31% palk ning 29% väheväärtuslik puit.” Ettevõtte Eesti müügitulu 2025. aastal oli 2 663 965 €, millest kasum 2 429 250 €.
Suurima Eesti ettevõtte Traperii OÜ müügitulu aastal 2025 oli 1 721 342 €, millest kasum 93 776 €.
SCA-ga võrreldes kümme korda väiksema metsamaa pindala juures (502,8 ha) oli samuti Rootsi omanikele kuuluva Greengold OÜ müügitulu 2024. aastal 719 321 €.
2025. aasta aruande järgi on toimunud oluline käibelangus – müügitulu 299 377 € ja aasta lõppes 186 681 € suuruse kahjumiga. Greengold on ainus välisomanike ettevõte, kes 2026. aasta esimeses kvartalis tööjõumakse on tasunud. Ettevõtte Eesti tegevjuht on Aira Toss, kes on ka Hiiumaa Metsaseltsi juht ja selle kaudu Eesti Erametsaliidu liige.
Märkimisväärselt väiksem müügitulu on aastal 2025 Hiiumaa Portfoliol, mis on Prantsuse kindlustusettevõtte MAIF loodushoiu projekt. Hiiumaa Portfolio on 1536,1 hektariga suuruselt kolmas erametsaomanik, kuid eelmise aasta müügitulu oli vaid 44 436 € (2024. aastal 511 147 €). Hiiumaa Portfolio ja MAIF, mis omandasid Hiiumaal metsamaad aastal 2022, on juba varem äratanud Prantsuse keskkonnaorganisatsioonide tähelepanu. Organisatsioonid Canopée ja Fern tuvastasid oma uurimuses, et MAIF on oma metsafondi haldusettevõtte Kinnistu OÜ kaudu, mis kuulub suurettevõtja Mart Erikule, teostanud lageraieid Hiiumaa suure bioloogilise mitmekesisusega metsades, kuigi metsaostu eesmärk oli just nimelt püsimetsandus ja säästev majandamine oma muu äritegevuse keskkonnajalajälje hüvitamiseks, seda koguni Euroopa Liidu pilootprojektina. Kui ettevõttele Prantsusmaal kuuluvate metsade puhul ongi lageraied selgesõnaliselt välistatud, siis Hiiumaa puhul see nii ei ole. Seda näitasid ka satelliidipildid. Küll aga võib müügitulu üle kümnekordsest langusest järeldada, et Hiiumaa Portfolio majandamispõhimõtted on liikumas emafirma koduste praktikate suunas.
Väiksemate erametsade omanike hulgast võib leida nii IKEA metsaettevõtte Ingka (36,2 ha), kui ka näiteks suurettevõtja Raul Kirjaneni portfelli kuuluva firma KARO Mets (115,7 ha).
Kui mujal Eestis on viimastel aastatel metsa kokku ostnud teiste valdkondade ettevõtjad, kelle eesmärgiks on ostetava metsa säilitamine või püsimetsandus, siis Hiiumaa on seni nende portfellidest välja jäänud.
Küsimus, mis jääb õhku, on millal ja kuidas toimus õieti Hiiumaa metsamaade suurem liikumine välismaiste ettevõtete kätte. 20 aastat tagasi olid suurimad metsaomanikud tänaseni tegutsev Traperii ja 2018 likvideeritud Hiiumaa Erametskond, mõlemad umbes 3000 hektari suurusjärgus.
Erametsades raiuti 10 korda rohkem kui riigimetsas
Metsamaade suuruse ja raiete osakaalu võrdlus annab huvitava pildi. Statistikaameti andmetel teostati Hiiumaa riigimetsades aastal 2024 raieid 826 hektaril ehk 2,66 % RMK maadest, millest lageraieid 61 hektarit ehk 0,2% maadest. Erametsades tehti raieid 2641 hektaril ehk 8,2% maadest, sellest lageraieid 1664 hektaril ehk 5,2% maadest. Riigimetsades oli aastatel 2022–2024 väike koguraie pindala tõus, kuid lageraie osakaal vähenes märkimisväärselt (19%-ilt 7%-ile) ning seega vähenes ka raiemaht kuupmeetrites – 50 000 pealt 38 000 peale. Erametsades suurenes nii raiepindala kui ka märkimisväärselt maht kuupmeetrites. Kui aastal 2022 raiuti erametsades 5 korda rohkem puidu kuupmeetreid, siis aastal 2024 juba 10 korda rohkem kui riigimetsas, seejuures suurem osa sellest lageraietena. Kokkuvõttes raiuti erametsades üle kolme korra rohkem pindala ja 10 korda rohkem kuupmeetreid kui riigimetsas. Majandamise intensiivsuse vahe riigimetsas ja erametsas on suur – 44 m3/ha võrreldes 147 m3/ha. Lageraie kuupmeetrite erinevus era- ja riigimetsade vahel on 25-kordne. Keskkonnaagentuuri andmetel toimub üle Eesti intensiivsem raie juriidilistest isikutest omanike metsamaadel.
Allikas: Statistikaamet
Ülevaade põhineb värsketel metsamaa andmetel Keskkonnaportaalilt ja maakorraldusportaalilt maad.ee, mis koondab andmeid suuremate metsamaade omanike kohta. Lisaks vaatasime ettevõtete majandusaasta aruandeid ja erinevate omandivormidega metsamaade raiemahtude statistikat.
Puudega kaetud ala väheneb
Üle kogu Eesti on aastatel 2018–2023 vähenenud puudega kaetud ala. Nii selgus Euroopa kosmoseagentuuri ja Euroopa keskkonnaagentuuri koostöös loodud üleeuroopaliselt kaardikihilt CORINE Land Cover Plus Backbone. Puudega kaetud alad vähenesid aastatel 2018–2023 kõigis Eesti kohalikes omavalitsustes. Kõige vähem Ruhnu vallas, vaid neli hektarit, kõige enam aga Saaremaa vallas – lausa 11 356 hektari võrra. Hiiumaal vähenes puudega kaetud ala 4327 hektarit ehk veidi üle poole Kõpu poolsaare pindala võrra. Õhtulehes avaldatud tabelist saab vaadata maastiku muutusi külade kaupa. Puudega kaetud pindala vähenes vahemikus 2018–2023 Hiiumaal enim Leigri külas ehk 185 ha (-5%), Nõmmerga külas, 172 ha (-12%), Õngu külas 129 ha (-6%) ja Vilivalla külas 88 ha (-19%).
ja