Soudase palmimaastik

Järsul mägisel Kreeta lõunarannikul on vaid harvu inimasustuseks sobivaid paiku. Üks selliseid on Plakias, võrdlemisi noor kuurort. Arvestades rahvaarvu ja turistide­rohkust, on Kreeta bussiühendus paraku väga hõre ja nii käib Rethymnost Plakiasse vaid kaks bussi päevas.
Meie buss sukeldus saare selgroogu läbides kanjonisse. Vägevasse lagedate seintega lõhesse, keerutades kuristikuveerel vonkleval teel. Allavaade tekitas veidi kõhedust. Vaid väike vääratus ja… Kui kanjon lõppes, avanes vaade õlipuulisse lauskmaastikku, taamal sinamas Liibüa meri.
Buss peatus tamariski­puisel kaldapealsel. Lainevallid rullusid jõuliselt, soolane tuul sasis kõike ettejäävat. Asusime läände, paari miili kauguse Soudase poole astuma. Veidrad munakividest koosnevad konglomeraatkaljud kügelesid eraldi rahnudena vees ja laineist mustjaiks kastetuna näisid kui laiali pillatud asfaldikamakad. Liivarannal hõbetas pika­okkalisi punaseid kadakaid. Ja nõlvul lillatasid viimaseid õisi Ebenus cretica’d, suurem neli jalga kõrge ja lai. See põõsaliik on Kreeta endeem, mis tähendab, et teda kasvab looduslikult vaid sellel saarel. Nimetus Ebenus viitaks nagu eksootilisele eebenipuule, ent tegelikult kuulub ta liblik­õieliste sugukonda.
Soudase lähistel asendusid “asfaldikaljud” püstjate lubjakivikildude mosaiigiga. Lihakate lehtedega hotendotiviljakud roomasid siin-seal tihkete vaipadena, ilustuseks suured lillad õied. Nad näisid väga hästi siia sobivat, ent tegelikult pärinevad algselt Aafrika lõunaservast Kapimaalt ja on Vahemeremail üsna invasiivse moega võõrliik.
Samas õõtsus tuules mõni kreeta datlipalmitutt. Edasi tuli neid juba palju. Sealt Finikase ehk Datlipalmi oja suudmest ülesvoolu turritas aina sulgjaid üksikuid latvu. Ojasse suubub teisigi veesooni ja neid reedavad maastikku laiali pillatud datlipalmid. Mõned on roninud suisa pea püstloodsele kaljuseinale. Nõnda on kogu see enamjaolt metsatu maastik täis tipitud juba kaugele paistvaid palmitutte. Paraku on kogu ümbrus õige järsk ja kaljune, mistõttu peale üldpanoraami vaatlemise jäi meil põhjalikum uurimisretk ära.
Üksiku kitselauda juures pöörasime tagasi. Kitsekari datlipalmide vilus  ligadi-­logadi osmiku ees tundus miskipärast kuidagi marokoliku vaatepidina. Kuid Marokos ja mujal Põhja-Aafrikas kasvavad kultuurtaimena harilikud datlipalmid, siin aga metsik omaette liik kreeta datlipalm.