Õie Korell “Kui langeb Kaleste küla, siis langevad kõik külad,” ütleb Suurepsi küla elanik Reet Tartu, kelle esivanemad siin sajandeid elanud ja kes veetnud siin kõik oma lapsepõlvesuved.
“Hiiumaa ja eriti Kõpu poolsaar on kogu aeg minu südames olnud,” ütleb Reet, kes murelikult jälginud Kõpu poolsaarel iga aastaga laiemalt levivaid lageraielanke, mida raiuvad nii eraomanikud kui RMK.
“Ma saan aru, et mingi raie on vajalik – ei saa ju öelda, et ärge nüüd üldse mitte midagi tehke,” mõistab ta metsa majandamise vajadust. “Aga kas peab tegema hektarite kaupa lageraiet just Kõpu poolsaarel, mis on üks Eesti ilusamaid looduskauneid paiku?” on ta iseendalt küsinud.
Paradiisi kaitseks
Sotsiaalmeedia grupis “Kõpu poolsaar” hakkas talle silma Mägipe küla elaniku Pärt Ojamaa postitus, millega too jagas infot RMK raieplaanide kohta Kaleste küla metsades. Postituses oli teade, et ettepanekuid ootab RMK 7. aprilliks.
“Siis ma vihastasin – raieküpseks oli märgitud 30 hektarit metsa Kaleste küla lähedal ja ma tean, kui palju sealkandis juba raiutud on – see oli minu jaoks viimne piisk karikasse.”
Reet, nagu mitmed teisedki, haakus kohe teemaga ja uuris, mida saaks teha Kaleste küla metsade kaitseks.
Kuulnud, et Kõpu külaseltsil Valguskiir on kavas Kaleste küla raiete kohta RMKle oma ettepanekud saata, kirjutasid Reet ja ta elukaaslane Mark Slavin kohe seltsi liikmeks astumise avalduse.
2019. aastal, muide, olid nad ühed 18. Kõpu külade päeva eestvedajatest.
Teema läks korda üllatavalt paljudele. Lisaks Kaleste küla elanikele haakusid teisedki “ja nii see lumepall veerema hakkaski,” ütleb Reet, kes tol hetkel tegi tööd Tallinnas oma kodukontoris ega teadnud veel, et on saanud koroonanakkuse…
Kõik käis kähku
18. jaanuaril oli RMK saatnud välja pressiteate “Kogukonnad räägivad riigimetsa majandamises aktiivselt kaasa”. Hiiumaal puudutas RMK selle aasta raieplaan Kaleste küla, Kärdla linna ümbrust, Meelste küla ja Puski küla. Teatele oli lisatud potentsiaalsete KAH alade nimekiri, kus RMK sel aastal metsatöid kavandab ja RMK peametsaülema
Andres Sepa soov, et loodetakse kohalike kõrget aktiivsust kaasarääkimisel just Kärdla ja Orissaare raiealade puhul. Aktiivseimaks aga osutusid hoopis Tõnu Õnnepalu “Paradiisis” kuulsaks kirjutatud Kaleste küla metsade kaitsjad.
17. märtsil jõudis RMK kaasamiskutse sotsiaalmeediasse ja 23. märtsil kirjutas sellest Hiiu Leht. Kõpus koostasime meililisti ja algatusgrupi, lõime Kaleste KAH-ala algatusgrupi ja FB grupi Hiiumaa KAH. Võtsime ühendust Kaleste küla elanikega ja küsisime nõu keskkonnaorganisatsioonilt Eesti Metsa Abiks. Rääkisime ka teiste kogukondadega kohtades, kus RMK veel kõrgendatud avaliku huvi (KAH) aladel raiet plaanib, näiteks Suurupi seltsiga. Kokku on KAH alasid 29 paigas ja peaaegu kõigis kogukondades arutelud käimas.
Kaleste küla inimesed valisid enda seast eestkõnelejaks Tiit Leito, kes koos Hiiumaa metsaülema Andres Tammeveskiga käis läbi küla ümbruse metsad ning näitas ette nende loodus- ja kultuuriväärtused. 25. märtsiks koostas Tiit Leito ettepanekute esimese versiooni ja 26. märtsil tõstis Pärt Ojamaa selle Google Drive keskkonda, et listi liikmed seda lugeda ja täiendada saaksid.
Meid on palju
Pärt Ojamaa ütleb, et sattus Kaleste KAH-ala nn initsiatiivgruppi kuidagi täiesti juhuslikult. Lihtsalt selle pärast, et jagas FB grupis “Kõpu poolsaar” sõbralt saadud ja kohaliku metsaühistu listi laekunud RMK pöördumist KAH-alade elanike poole.
“Jagasin kirja ja see hakkas sotsiaalmeedias oma elu elama. Tajusin, et peale minu on veel väga palju inimesi, kellele lageraied vastumeelt on,” räägib ta. “Kui Hiiumaal ringi sõita, siis neid lagedaid songermaid on aasta aastalt üha kiirenevas tempos juurde tulnud. Kõrgendatud avaliku huviga aladel lageraiete planeerimine tundus olevat paljude jaoks punaseks jooneks. Ei oska kommenteerida teiste Hiiumaa KAH-alade initsiatiivi, aga nähes Kaleste küla KAH majandusmetsade alasid RMK kaardil ja teades olukorda, mis Kaleste kandis juba tänaseks tekkinud on – langid vaheldumisi kahel pool teed – oli kõigil poolsaare elanikel, kelleni info jõudis, selge, et sellisel kujul asi jätkuda ei saa.”
Sama keelt rääkisid ka kõikvõimalikud planeeringudokumendid, millega kirja koostades töötati, alates omavalitsuse kehtiva vana üldplaneeringuga ja lõpetades Hiiu maakonnaplaneeringuga.
Kui langeb Kaleste…
Samal ajal, kui Pärt haldas Google Drives kirja sisupoolt, oli Reet see, kes nüüd juba palavikus olles, inimestele helistas, neid kaasa rääkima kutsus ning Zoomis koosolekuid vormistas.
“Helistasin täitsa võõrastele, võtsin julguse kokku ja helistasin, sest kaotada polnud midagi,” ütleb ta nüüd. Kõne Jaanus Nõgistole ja Ene-Liis Semperile, kiri Erkki-Sven Tüürile, Tõnu Õnnepalule, Jesper Parvele, Jaak Printsile, Riho Sibulale, Marina Kaljurannale… Kellelgi ei olnud ükskõik, mis Kaleste küla metsadest saab, võtab ta neilt saadud tagasiside kokku.
Ja tsiteerib kellegi sõnu esimeselt Zoomi koosolekult – kui langeb Kaleste küla, siis langevad kõik külad. “Kui nüüd kõik need kogukonnad üle Eesti üles tõusevad, siis on see väga õige asi, mida me teeme – sellest tuleb nagu uus Jüriöö ülestõus ja seda ei saa RMK tähelepanuta jätta!”
Kui esimesel zoomimisel oli enesetunne veel hea, siis teist koosolekut protokollis Reet juba 38,5 kraadise palavikuga… “Aga no tuli ära teha – millal siis veel kui mitte nüüd,” ohkab ta, rõõmustades selle üle, et haigestumise hullem pool tundub möödas olevat.
On pühapäeva õhtu ja põhjalik, väikese uurimistöö mõõtu kiri ettepanekutega RMKle on koos. Paljud Kõpu poolsaare püsielanikud ja uusasukad, kes enne üksteist ei tundnud, said nüüd omavahel tuttavaks, samamoodi nagu KAH-alade elanikud üle Eesti ja neid liidab üks eesmärk.
“Väga erinevate elualade inimeste ühistööna sündis võrdlemisi kiiresti vastus RMK KAH-alade üleskutsele – minu roll selles oli pigem tagasihoidlik – protsess oli paljuski isetoimiv ja sujus üksmeeles,” märgib Pärt Ojamaa.
Kiri metsaülemale
Kirja kokkuvõtvas osas tõdetakse, et nii Hiiumaal kui kogu Eestis on raiesurve metsadele olnud väga suur juba paari aastakümne vältel. “Viimasel ajal on avalikkuses kujunenud üha selgem seisukoht: selline läbimõtlematu metsade lageraiumine ei ole kestlik ega vastuvõetav,” seisab selles.
Kogukondi kaasama kohustab RMKd metsaseaduse § 43, mis nõuab, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.
Kirjas juhitakse tähelepanu, et RMK praegune kaasamisprotsess ei vasta Eestis kehtivale kaasamise heale tavale ega säästva metsanduse sertifikaadi kaasamisnõuetele, mida RMK on kohustatud järgima.
Nimelt väidab RMK saadetud kaasamiskutses, et elanikel ei ole õigust rääkida kaasa kõige olulisemas, s.o piirkonna lageraie määramise ja ulatuse osas.
Lõpetuseks teatab Kaleste küla kogukond koos paljude teiste Kõpu poolsaare elanikega, et peab põhimõtteliselt võimatuks nõustuda küla metsaalade lageraiega ning nõuab avaliku kaasamiskoosoleku korraldamist.
Seevastu metsa majandamise vastu püsimetsana pole kellelgi midagi. Ka Tõnu Õnnepalu kirjutas, et külametsi on alati majandatud, aga “maastiku ilu ja muidugi ka paljut muud silmas pidades, oleks mõistlik metsade raiumist rohkem ajas hajutada, st osalt edasi lükata” ja “paari-kolmekümne aastaga ei juhtu selle küpse metsaga mitte midagi, eriti sellisega, mis pole kuigi vana, nagu seal Kaleste taga”.
Loetelu nimedest, kellele kiri allkirjastamiseks saadetakse, sai pühapäeva õhtuks päris pikk: paarkümmend inimest Kaleste külast ja ligi 70 mujalt Kõpu poolsaare küladest. Suur osa neist on juba soovi avaldanud oma allkiri anda. Allkirju kogutakse kirjale homme, 7. aprillil kella 14ni. Kel soovi ettepanekutega ühineda, võiks endast teada anda meiliaadressil reet.tartu@gmail.com
Lisaks läheb riigi kõrgeima tasandi otsustajate ehk parlamendi ja poliitikute poole teele KAH-alade esindajate ühispöördumine, et poliitikud peavad midagi ette võtma enne kui hilja. See on nagu kinnitus sellele, mida on märganud ka Kaleste küla elanik Tiit Leito: “Rahva kannatus on katkenud!”
Mullu raius RMK metsa Kõpu poolsaarel Kalana ja Ristna küla KAH aladel, teavitades raieplaanidest novembris ja raiudes suure osa kümneks aastaks plaanitust ära sama aasta detsembris.
HARDA ROOSNA
MTÜ Kõpu piirkonna arendusselts Valguskiir juhatuse liige
