MART MÕNISTE Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu põhjal tegi muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist. Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta, selgub läbirääkimiste käigus. Potentsiaalsete uute mälestiste hulgas on objekte tsaariajast külma sõja militaarpärandini ja hoonetest rajatisteni.
“Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti ka kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus,” ütles muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin. Peainspektor ütles, et ka need ehitised ja rajatised, mille kaitse alla võtmist ei algatatud või mida kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohaliku kogukonna kui militaarajaloo jaoks. “Soovitame kindlasti objektidega tutvuda, sest see on killuke meie ajaloost.”
Hiiumaal hinnati uuringu käigus kolme objekti olukorda. Need on Sääre tehnilise vaatluse post, Lehtma tehnilise vaatluse post ja Sarve-Lehtma kaitseliin. Ekspertkomisjonile esitati üle Eesti 35 objekti, millest komisjon valis välja 15 objekti,
sh Hiiumaalt ühe, ja nende kaitse alla võtmist alles hakatakse arutama.
Uuringu viis kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Eesti muinsuskaitse selts.
Varasemast on Eestis muinsuskaitse all üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise, neist 96 Hiiumaal.
