5. septembril tähistati heategevuse päeva – see on ülemaailmselt tuntud heategija Ema Theresa surmapäev, kelle auks ÜRO selle päeva nimetas rahvusvaheliseks heategevuse päevaks.
Vabatahtlik töö ja annetused aitavad maailmas igal aastal sadu tuhandeid inimesi nii kriisipiirkondades kui igapäevases elus. Heategevuse eesmärk aga ei ole ainult nõrgemate aitamine, see tekitab silla erinevate sotsiaalsete gruppide vahel, parandab teineteisemõistmist ja demokraatiat.
Arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe ütleb, et heategevusest saab palju kasu ka aitaja ning seda külge ei tohi alahinnata. Hea näitaja on tema sõnul Maailma õnnelikkuse indeks, mis mõõdab riikide majandusnäitajaid, tervena elatud eluaastaid, sotsiaalset tuge, korruptsiooni, lahkust ja heategevust. 2017. aasta indeksis on Eesti alles 66. kohal Valgevene ja Liibüa ees. Kui Eesti punkte võrrelda esikoha Norraga, siis majanduskasvu punktid on meil suhteliselt sarnased (1,3 ja 1,5). Märkimisväärne erinevus tuleb just hea tegemise ja lahkuse osas – siin on Norra punktid Eestist kolm korda kõrgemad.
“Võiksime jõuda olukorda, kus õnne aluseks ei loeta majanduskasvu, vaid head tervist ja soovi teisi aidata. Kõige parem näide on Hiina, kus SKP tõusis viimase 25 aasta jooksul viis korda, samas langes inimeste õnnetunne selle aja jooksul 15 aastat järjest,” leiab Katrin Pärgmäe.
