Lugemiselamusest rääkides meenub Maili Uibole esmalt hetk, kui ta raamatu oli läbi lugenud ja selle käest pani. “Issand, kui hea see oli,” oli ta toona mõelnud. Ka praegu ütleb ta sedasama. “Muidu loed raamatu läbi, vaatad, et hea raamat oli, võtad järgmise ja siis eelmine kuidagi ununeb ära.” “Südametammide taga” on aga jäänud meelde.



ja