Aron Urb Kaie Pranno ütles, et aasta noorsootöötaja tiitlit ei osanud ta oodata. “Minu Hiiumaa kolleegid, kes mind tunnustamiseks esitasid, hoidsid seda nii hästi saladuses, et uskumatu,” ütles Pranno ja tänas esitajaid.
Pranno sõnul on tal hea meel, et ka riiklikult hakatakse mõistma, kui tähtis on noorsootöö. Ta tõi näiteks, et minister Mailis Reps ütles tänupeol, et senisest enam tuleks hakata tähelepanu pöörama noorsootöötaja kutsele ja selle väärtustamisele.
Pranno on ministriga nõus ja leiab, et noorsootöötajate palgad tuleks üle vaadata. “Järjest enam kasvab ootus noorsootöötajatele – me pakume mitteformaalset õpet, me oleme justkui võtmeisikud kooli ja vaba aja vahel,” leidis Pranno, et noorsootöötaja ongi aina enam kui õpetaja.
Kaheksa aastat noorsootööd
2010. aastast noorsootöösse sukeldunud Pranno ütleb, et see valdkond haarab endasse ning käib kaasas, isegi kui lähed mujale. “Üks mu töökaaslane ütles väga hästi, kui ta kuulis, et ma siia muuseumisse ära tulen: “Ükskord noorsootöötaja, igavesti noorsootöötaja!”. Töökaaslased küsisid, kaua ma seal puhkan,” muheles Pranno.
Oma töökohavahetuse kohta ütleb ta, et tegelikult ei ole muutus nii drastiline, kui esmapilgul näib. Lisaks kinnitab ta, et noorsootööst ta väsinud küll ei ole, pigem soovib töötada oma Emmastes asuvale kodule lähemal ja silmaringi avardada.
“Tundsin, et olen juba peaaegu kümme aastat olnud noorsootöös ja tahan vahepeal näha, mis ka mujal toimub,” rääkis Pranno. “Üha enam loevad töömaastikul su kogemused, mitte see, kui kaua sa ühe ameti peal oled suutnud töötada,” lisas ta.
Muuseum särama!
Sõru muuseumi direktorina on Prannol kavas senisest rohkem panna rõhku haridusprogrammide arendamisele ja koostööle haridusasutustega.
Kaks kuud ametis olnud direktor möönab, et muuseumite kuvand on Eestis veel üsna kehv, aga needki liiguvad üha lähemale haridus- ja noorsootööle.
“Kui käia näiteks Lennusadamas, siis see on nagu elamuskeskus – ma arvan, et tulevikus muuseumid säravadki nii,” avaldas Pranno lootust, et tulevikus võiks ka Sõru muuseum meelitada aina rohkem külastajaid kohaliku ajalooga tutvuma. Samuti võiks muuseum saada üheks kogukonna kokkusaamiskohaks.
Pranno ütles, et on tänulik Sõru muuseumi eelmisele direktorile Helve Russakule, kes tegi muuseumikogu arvele võtmise, säilitamise ja korrastamisega ära väga suure töö, jättes Prannole võimaluse otsejoones uuenduste kallale asuda.
“On olnud tore aeg, et igasuguseid asju toimub ja tahaks kohe ju nendega kaasa minna,” tõdes Pranno. Näiteks on Sõru muuseum koostöös kohaliku külaseltsi ja hiljuti Regionaalmaasika pälvinud Hiiumaa kino eestvedaja Arno Kuusega korraldanud juba kinoõhtuid. Muuseum on liitunud ka praktilise õppepäeva programmiga “Tööle kaasa!”, mille käigus saavad õpilased 18. veebruaril tutvuda muuseumi direktori tööga.
Jätkab ka noorsootööd
Pranno on muuseumitöö kõrvalt jätkuvalt Eesti noorsootöötajate kogu liige ja selle esindaja riiklikus noorteinfo arendusgrupis. Pranno leiab, et just noorteinfo teenusega on siiani Eestis riiklikul tasemel vähe tegeldud: “Seda tehakse rohkem kõhutunde pealt ja pole spetsialiste, kes sellega tegeleks.”
Pranno arvates peaks noorteinfo teenus olema osa noorsootöötaja tööst, kuid seda ei ole veel omaks võetud. “Noored vajavad infot väga erinevates teemavaldkondades, alustades tervisest, lõpetades infost, kuhu minna õppima, kuhu tööle, mis võimalused üldse on,” rõhutab Pranno. “Me räägime küll, et infoühiskond, aga just see ongi meie häda, et kust leian usaldusväärse info.”
Tema arvates on tähtis aidata noorel leida üles usaldusväärsed allikad, on ju tänapäeval suur võimalus internetis sattuda valeteabe otsa.
Pranno on ka üks Euroopa noorteinfo- ja nõustamise agentuuri ERYICA koolitusprogrammi Digital Yintro läbiviijatest, lisaks õpib ta Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetajaks draamasuunal. “Ma arvan, et noorsootöö on valdkond, kus alati õpid midagi juurde,” ütles aasta noorsootöötaja ja lisas, et tulevikus saab temast draamaõpetaja.
