Connect with us

Uudised

PPA reform viib saarelt kuus töökohta

Suurima töötajaskonnaga riigiasutust, politsei- ja piirivalveametit on ees ootamas reform, mille käigus kaob Hiiumaalt kuus radarvaatleja töökohta.
Juba varem said koondamisteate kaks abitöötajat, uuest aastast on järg kuue Kärdla kordonis radariekraani jälgiva piirivalvuri käes. Senise töö kaotab ka 12 Kuressaare merevalvekeskuse töötajat, kellele pakutakse võimalust asuda tööle Tallinna merevalvekeskusse.
Reedel Hiiumaa viisiidil käinud sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur ütles, et ka Hiiumaa piirivalvureid ei koondata päriselt ning igaühele, kes siiamaani radarvaatlusega tegelenud, pakutakse teist tööd. Radarvaatlus, mida praegu tehakse neljas punktis: Kuressaares, Kärdlas, Kundas ja Tallinnas, koondatakse aga ühte punkti.
Pevkuri sõnul on argumendiks, et merevalveteenus ja merepäästeoperatsiooonid saaksid paremini ja kiiremini koordineeritud. Ta tõi võrdluseks Soome, millel on väga suur territoorium ja mereala, kuid vaid kaks merevalvekeskust, ja Rootsi, kus merevaatluskeskusi on vaid üks.
PPA peadirektor Elmar Vaher ütles Vikerraadio Keskpäevatunni saates, et ta ei näe muid valikuid teenistujate palkade tõstmiseks kui koondamised. “Merepilti vaatame neljast kohast – ühes kohas  seda teha on jõukohane,” ütles Vaher ja kinnitas, et tegemist on raha kokkuhoiuga.
Kulud veel selgumas
Hiiu Lehe andmetel ei ole radaripiltide Tallinna koondamine odav. PPA pressiesindaja Kaja Grak ütles, et Kuressaare merevalvekeskuse asukoha osas on läbivaatamisel ja kaalumisel võimalikud tehnilised lahendused ning muudatustega kaasnevad kulutused. “Sel põhjusel ei ole praegu ka võimalik rääkida merevalvekeskuse võimaliku üleviimise maksumusest,” ütles Gark. Ta lisas, et mitut kõrgetasemelist keskust hoida ja arendada on Eesti jaoks lihtsalt liiga kulukas ning keskuse ülalpidamine ja sündmuste lahendamist juhtivate ametnike koolitus on PPAs üks kallemaid.
Minister Pevkur ütles, radaripildi Tallinna viimiseks ei ole otseselt vaja mingeid ümberehitusi ja seda kulu ei pea praegu isegi arvestama, sest merevalvekeskus on Tallinnas olemas. Samuti ehitatakse uut häirekeskust kuhu, uute plaanide kohaselt viiakse kokku nii merevalve, politsei- ja piirivalve kui päästeameti häirekeskus.
Mõningatel andmetel paigutati radarvaatluspunktid aastaid tagasilaiali üle Eesti selleks, et rünnaku korral oleks tagatud neist mõne töölejäämine. Pevkur ütles, et kõike ta ei saa rääkida, kuid kinnitas, et on mõeldud ka keskuse dubleerimisele.
Käina saab paadi
Minister Pevkuril oli hiidlastele ka hea uudis – merepäästevõimekus paraneb. Kui seni tuli tõdeda, et merepäästevõimekus on koondunud saare ühte otsa, Kärdlasse, siis nüüd kohe soetatakse neli paati. Üks neist Käina päästekomandole, mis asub lähemal saare lõuna- ja lääneosa randadele.
Oluline muudatus on ka see, et kui seni vastutas merepääste eest ainult politsei- ja piirivalveamet ning maapääste eest päästeamet, siis aprillist tehakse merepäästet koos.
Lisaks on järgneva  paari aasta jooksul kavas soetada piirivalvuritele ja politseinikele päästetöödeks kaks kiiret ja üsna suurt laeva, mis sõidavad kuni 35 sõlme ning hulganisti väikeseid aluseid.
“Järgneva kahe aasta jooksul tõstame märkimisväärselt merepäästevõimekust,” kinnitas minister.
Ta lisas, et kui Hiiumaa vabatahtlikud merepäästjad sooviksid PPAga lepingut sõlmida, siis on politsei- ja piirivalveamet selleks valmis.
Mis puutub politseinike multifunktsionaalsust ehk kohustust reageerida nii maal kui merel toimuvale, siis minister ütles, et eelisjärjekorras päästetakse inimelu: “Alati reageeritakse kõrgemale ohule. Kui on võimalik patrulltööd teha, siis tehakse patrulltööd, aga kindlasti ei ole mõistlik, et kordonites piirivalvurid istuvad ja ootavad kutset, et kas see tuleb mere pealt. On mõistlik seda ressurssi kasutada ja näiteks kasutada inimesi samal ajal ka Kärdlas patrullimiseks. Seda tehakse ka muudes kordonites ja see on täiesti mõistlik.”
Abi vajas 15 inimest
Hiiumaa ümbruses on tänavu esimese kuue kuuga olnud kaheksa merepäästejuhtumit ning merealal vajasid abi 15 inimest, kes kõik ka päästeti. Tänavu on Hiiumaa ümbruses võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tehtud kaks korda rohkem merepatrulle – 23 asemel 46. Kärdla kordonis on sel aastal toimunud 13 merepäästeharjutust ja treeningut, samuti peeti 11. juulil ühisõppus Kärdla lennujaama päästeüksusega.
Kärdla kordoni hallata on 326 km rannajoon. Politsei- ja piirivalveameti uues struktuuris on Hiiumaal 12 merepäästja ametikohta.

Veel lugemist:

Uudised

Eelmisel nädalal Kärdla osavalla vanema kohalt vabastatud Aivar Viidik soovis naasta volikogusse ja osaleda tänasel (neljapäev -toim) volikogu istungil, kuid valimiskomisjon ei taastanud veel...

Uudised

Teisipäeval tagasiastumisest teatanud ja Riigikogusse naasva Madis Kallase asendusliige Reili Rand saab enda sõnul parlamendis jätkata. “Kuuldused, et Madis Kallase tagasiastumine tähendab minu Riigikogust...

Uudised

Pioneeripataljon ehitab maikuus toimuva Kevadtormi õppuse käigus Jõeranna küla elanikele silla, mis küla kaks poolt uuesti kokku liidab. Sildade ja teede ehitamine kaitseväe jõududega...

Digileht

Hiiu Leht 19. aprillil Miinitõrjeoperatsiooniga näidatakse ka musklit Aivar Viidik süüdistab vallasekretäri takistamises Valgusfoori puudumine Hiiumaal sõidueksamit lihtsamaks ei tee Hiiumaa võrkpalliturniir tuleb 67....