repro Inimõiguste instituut avab sel puhul Tallinnas Vabaduse väljakul installatsiooni “Pisarate paat”, mis kujutab Eestist lahkuvaid paate, täis minejate pisaraid, ning rindest lõhestatud Eestimaad, mis kaetud mahajääjate pisaratega. “Pisarate paati” saab vaadata pühapäeva, 20. septembri keskpäevast kuni esmaspäeva, 21. septembri õhtul kella 22ni.
Samal päeval avatakse Eesti Meremuuseumi Lennusadama väikeses saalis audiovisuaalne näitus “1944 – Suur Põgenemine,” mis tähistab 75 aasta möödumist traagilisest pagulaskriisist.
“Eesti 20. sajandi käekäik muutus jäädavalt 1944. aasta suvel ja sügisel. Ida-Virumaal, Sinimägedes, suutsid esialgu eesti, saksa, flaami, vallooni ja norra sõdurid Punaarmee pealetungi tagasi hoida, mis tegi võimalikuks paljude inimeste Läände põgenemise. Kuid suve lõpu poole ja sügise alguseks oli rinne juba jõudsalt liikunud edasi,” kirjeldavad näituse koostajad olukord, mis nii suurt hulka eestlasid kodu jätma sundis.
Näitus jutustab seitse põgenemislugu, mis viis eestlased Rootsi, Soome ja Saksamaale. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurematest linnadest. Teekonnale mindi auto, hobuse ja jalgrattaga ning koguni jalgsi. Merd ületati kas väikese kalapaadiga või suuremal alusel. Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane, meri oli miinidest pungil. Saksamaale ja sakslaste okupeeritud aladele jõudis ligikaudu 42 000 ja Rootsi umbes 27 000 inimest.
Lennusadama püsiekspositsioonis näeb ka kahte põgenikupaati. Ühega põgenesid Juminda noormehed Teise maailmasõja hakul Soome ning aasta pärast koos perega Rootsi. Teisega põgenesid Rootsi Saaremaa rannaküla mehed, kellest ühel õnnestus suurema paadiga Rootsi järele toimetada ka oma pere.
Näitus jääb avatuks järgmise aasta 17. jaanuarini.
