Neljapäeval saatis valitsus riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab olema 860 eurot kuus.
Kui eelnõu riigikogus toetust leiab, tõusevad esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus uuest aastast 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot).
Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni (praegu
300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot). 3–6-lapselistes peredes elab 28% kõigist Eesti lastest.
1. jaanuarist 2023 hakatakse lasterikka pere toetust maksma selle sujuva lõppemiseni pere noorima lapse 24aastaseks saamisel.
1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
2023. aastal läheb peretoetuste tõstmine maksma ligi 164 miljonit eurot, millele lisanduvad IT-arenduste ja tööjõukulud ligi 1,7 miljonit eurot. Muu hulgas peab sotsiaalkindlustusamet värbama juurde 23 inimest, kellest suurem osa hakkab tegelema lasterikka pere toetuse sujuva lõpetamise menetlemisega käsitööna. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskusel tuleb juurde värvata neli inimest.
2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 226 miljoni euroni ja seega prognoosib ministeerium peretoetuste kogukulu riigieelarves ligi
521 miljonit eurot.
Allikas: Sotsiaalministeerium
