Emmaste osavald on lühikese aja jooksul pannud müüki kaks korterit, sotsiaalkortereid jääb alles kolm. Teistes osavaldades on sotsiaalkortereid rohkem.
Hiljuti lõppenud avalikul elektroonilisel enampakkumisel müüdi Emmaste külas asuv ühetoaline korter. Lisaks on müügis Hindu külas asuv korter, mis oli kasutusel sotsiaalkorterina.
Emmaste korteri müük oli edukas, hind kerkis kaks korda ehk kui alghinnaks oli korteri jääkväärtus 3085 eurot, siis müügihinnaks kujunes üle 6000 euro.
Emmaste osavallavanem Hergo Tasuja ütles, et Emmaste korteri puhul avaldati soovi see elamispaigana kasutusse võtta. Hindu külas asuva korteri müügiga seoses on osavallal samasugune lootus.
Osavallavanem sõnas, et müügi põhjus on ühest küljest majanduslik, teisalt ei ole need korterid valla igapäevase toimetamise jaoks vajalikud. “Korterite valla omandis hoidmine ja igapäevane haldamine on kulu eelarvele ja vähemalt lähiperspektiivis ei ole näha, et nende kasutussevõtmiseks oleks nõudlust,” ütles Tasuja.
Küsimusele, kas vallal sotsiaalkortereid ikka jagub, vastas osavallavanem, et vallal on veel kolm korterit, mida välja üürida või ka lühiajaliseks elamispinnaks pakkuda. “See on täiesti piisav, kui vaatame viimaste aastate nõudlust ja kasutatavust,” ütles Tasuja.
Kolmest korterist üks munitsipaalkorter on Jausas, mis saab selle aasta lõpuks renoveeritud, ja kaks korterit asub Emmaste keskuses. Üks neist on välja üüritud ja teine renoveeriti eelmise aasta lõpuks, aga sel aastal on see tühjana seisnud.
“Ehk on korterite müügiga võimalik piirkonda kas elanikke juurde saada või pakkuda tänastele vallakodanikele võimalust elamispinda vahetada,” avaldas Hergo Tasuja lootust.
Käina osavallal kuusteist korterit
Käina osavallavanem Omar Jõpiselg ütles, et Käinas on 16 valla korterit, millest kümme noorte perede korterid ja kuus sotsiaalkorterid. Liitumisest saati ei ole osavald müünud ühtegi valla omandis olnud korterit ja müügiplaane ka pole. Küsimusele, kas kortereid on piisavalt, vastas Jõpiselg: “Pigem on parasjagu – ei ole tühje ega ka nõudlust liiga palju üle.”
Eelmise aasta juunis kuulutas Käina vallavalitsus välja konkursi valla omandis olevate ja eelkõige noortele peredele mõeldud kruntide hoonestusõiguste seadmiseks, kuid huvi nende vastu on siiani väike. “Kruntide hoonestusõiguste vastu on huvi leige, tõenäoliselt on vaja muuta lihtsamaks müügitingimusi,” ütles osavallavanem.
Kärdla osavallavanema Lauri Preimanni sõnul ei ole ka nemad peale liitumist müünud ühtegi korterit. Osavallas on kokku seitse nn sotsiaaleluruumi, milles osutatakse eluruumi tagamise teenust ja kõik need on üürilepingutega kaetud. “Praegust seisu arvestades on selline kogus eluruume täiesti piisav,” ütles Preimann.
Kõrgessaares ja Laukal on kokku viis valla sotsiaalkorterit ning see on sotsiaaltöötajate sõnul piirkonna jaoks piisav. Kortereid tänavu ei ole müüdud ning müüa pole plaanis.
Pühalepa osavallas on munitsipaalkortereid Heltermaal neli, Suuremõisas viis ja Paladel üks. Ka seal ei ole kortereid tänavu müüdud ning müüki ei ole ka plaanis.
Riik ei kohusta kortereid omama
Sotsiaalkorter on omavalitsuse omandis olev erastamisele mittekuuluv eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule.
Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja sõnul ei ole riigi poolt ette nähtud, et omavalitsus peab kortereid omama, omavalitsus võib ka kortereid selleks otstarbeks eraisikutelt üürida.
Sotsiaalhoolekande seaduses on öeldud, et kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks.
Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
