erakogu Pühapäeva ennelõunal saime Tareste metsas liikudes teada muidki metsandusalaseid tõsiasju. Näiteks, et kuusikut ei saa majandada püsimetsana. Kuusik tuleb lageraiena raiuda, aga langid ei pea olema suured, võivad olla pisikesed, umbes 1 hektar.
Hoopis olulisem, et sellele raielangile ei saa enam okaspuud istutada. Kuusekändu looduslikult ei teki, oma loomuliku elu lõpul langeb kuusk tervelt, rebides juurestiku maa seest välja. Metsaraiel tekkivast kuusekännust pääseb ohtlik seen sisse ja jääb aastakümneteks kõdunevasse juurestikku. Kuusekännu juurestikus olev seen saab nakatada ka kõrval olevate okaspuude, kuuse ja männi, juurestikku. See ongi see kurikuulus juurepess, mis võib n-ö välja lüüa ka 50–60 aasta pärast, kuusiku parimal kasvamisajal. Põhjamaades, Soomes ja Rootsis, töödeldakse kuusekändusid juurepessu vastu Rotstopiga, Eestis see praktika praktiliselt puudub.
Kokkuvõtteks: kuusikutest saavad lageraielangid ja õigel majandamisel lehtpuumetsad. Seega on mõistlik lasta kuusikutel kaua kasvada ja täiesti küpseks saada. Kiire raiumisega ohustame metsi juurepessuga, lisaks hävitame varanduse, mis iga aastaga suureneb. Haigustevaba kuusik “ei küpse üle”.
Männipalgid saavad ilusad, kui noored männid saavad kaua väga lähestikku kasvada. Lehtpuuvabas männinoorendikus ei ole tarvis teha hooldusraiet enne, kui männik jõuab harvendusraide ikka ehk saab umbes 25 aastaseks. Sellise taktikaga kaotame küll mändide kasvukiiruses, kuid aastakümnete pärast saadav palk on laasunud ja palju kvaliteetsem.
Tark metsamajandaja ei raiu välja mitte kõige suuremat puud, vaid seda, millel ilusaks palgiks saamise võimalus väiksem: tugevad külgoksad, tüvekahjustused, kõverused jms. Männikut saab püsimetsana majandada, sest vaigusest raiekännust liiguvad seened männijuure sisse aeglaselt u 3 sentimeetrit aastas. Lisaabi on Rotstopist.
Hall lepp on väga hea metsapuu, sest puhastab maapinna patogeenidest. Sellisel pinnasel on kuusikul potentsiaali kasvada rohkem kui sajandi juurepessita. Õige majandamise korral, loomulikult.
Loodus hoolitseb paljuski iseenda eest ise: suurte lehtpuude all olevad väikesed okaspuud ongi tulevased kuusikud ja männikud, laskem neil kasvada!
Sarapuu juurestik toob maa sügavusest pinnale vett ja toitaineid, seega teeb ta metsa pinna teistele puudele paremaks.
Jalal kuivanud puu välja raiumisega ei pea kiirustama. Vanad, ka kuivanud puud, lisavad metsale väärtust.
Kõiki neid ja paljusid muid metsandusteadmisi jagas Mati Sepp, MTÜ EMA metsamajandus- ja jahinduskoordinaator. Targa metsaomaniku näiteks tõi ta Lätis elava Ziedonis Vilcinse, kes on aastaid majandanud püsimetsana 1000 hektarit metsamaad. Mets on alles ning annab pidevalt tööd ja tulu. Lageraiena oleks tulu aastakümneteks ette ära võetud.
Seejärel liikusime Kärdla lähistel oleva suure metsatee äärde jäävasse RMK majandusmetsa, kus toimuv võttis sõnatuks. Metsa väljavedu toimus vedelas-püdelas poris, kuivematele kohtadele jäävad rööpad ulatusid kaugelt ülalpoole põlve. Teisel pool teed ilmatusuur, 6,58hektarine lageraielank – niimoodi majandab Meie Riigi Metsa firma WoodMaster.
Selleks, et Hiiu Tuule külalistele valusa vaatepildi kõrvale ka ilu näidata, käisime Kaibaldi liivikus. Liivik oma erakordses ilus on ka ohu eest hoiataja: kui selliselt pinnaselt on kord taimestik hävinud, ei taastu see aastakümnetega.
MTÜ Hiiu Tuul võõrustas möödunud nädalavahetusel kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) esindajaid. Teadsime, et Hiiumaa mets vajab väga abi. Püüame oskused ja teadmised kokku panna ja hoida seda, mis veel alles on.
INGE TALTS
MTÜ Hiiu Tuul
Veaparandus
MTÜ Hiiu Tuul Hiiu Lehes avaldatud artiklis “Õppisime tundma meie metsa” on ebaõige fakt. Woodmaster OÜ ei ole kunagi Hiiumaal ühtegi lageraiet raiunud. RMKst saadud info põhjal toimetas seal 2016. aastal OÜ HMPK. Nende poolt on raiutud Teie viidatud 6,58 ha (kokku seitse eraldust). Lagedaks raiutud maapinna mineraliseerimine toimus 2017 ja RMK enda poolt, männiistutus 2018, kokku 23 486 taime. Woodmaster OÜ teeb raietöid RMK maaparandusobjektil, kus olid rööpad, millele artiklis viidati. Selles pole midagi imekspandavat või eriskummalist, sest maaparandusobjektil kõik kraavid hiljem tasandatakse. See on loomulik osa tellitud maaparandustööst, mis loob metsakasvuks paremad ja kuivemad tingimused.
Kuldar Tamm
Woodmaster OÜ
