Õpetavad tööst rõõmu tundma

Metsandusettevõtja Martti Vesingi tutvustab Belgiast pärit praktikantidele Hiiumaa metsi ja metsa­tööd, belglased omalt poolt õpetavad, kuidas tööst rõõmu tunda.
Möödunud nädalal olid Hiiumaal Martti Vesingi ette­võttes OÜ VMV Metsa­hooldus siinsete metsadega tutvumas õpilased Belgiast.
Selgub, et belglased on Vesingi juures praktikal juba kolmandat korda. Esimest korda jõudsid nad siia läbi Hiiumaa ametikooli, edasi on nad Vesingiga juba otse kontakti võtnud. “Ilmselt olen sattunud kuskile nende listidesse,” oletas ta.
Kohtusin Martti Vesingi ja kuue praktikandiga nelja­päeva ennelõunal Jõerannas, kus neil oli parasjagu käsil hooldusraie. Termomeeter näitas õues kuut külma­kraadi, Belgias seevastu oli samal ajal paar kraadi sooja. Külm kedagi ei heidutanud ja metsas käis vilgas töö.
Aleksander näiteks ütles, et töötades pole külma üldse tundagi. “Tuuliste ilmadega on siin küll jahe,” lisas Indra.
Päeval, mil kuus praktikanti koos õpetajaga Eestisse lendasid, sadas nende kodumaal maha paari­sentimeetrine lumi, tekitades üleriigilise kaose. “Sõitsin nendega Luidjale seitsekümmend kilomeetrit tunnis ja õpetaja oli imestunud, et kuidas ma nii kiiresti sõidan, neil sõidetakse lumistes oludes kakskümmend kilomeetrit tunnis,” rääkis Vesingi, kui harjumatud on lumeolud belglaste jaoks.
Lisaks sellele, et talvine ilm on siin kõvasti külmem ja lumisem kui Belgias, pole neil seal ka nii suuri ja tihedaid metsi nagu Eestis ning just seepärast neile Hiiumaal meeldibki. “Nad imestavad iga päev, kui ilus siin on,” ütles Martti.
Loodus meeldib
Küsisin belgia noortelt, mis neile Hiiumaal kõige enam meeldib ja kõik vastasid kui ühest suust, et siinne loodus, suured metsad ja lumi. Kuna teadsin juba, et Martti Vesingi oli neile ka harvestereid ja muud metsandustehnikat näidanud, olin pisut üllatunud, et nad neid ei maininud. Alles siis, kui uurisin, mis nad nähtud tehnikast arvavad, ütlesid nad, et tõepoolest ka see oli vägev. Belglaste sõnul neil üldse niisugust tehnikat ei kasutatagi ja metsaraie tehakse kõik käsitsi.
Lisaks sellele, et Eesti metsad on tihedamad ja suuremad, on hoopis erinevad ka siin kasvavad puud. Vesingi tõi võrdluse, et Belgias on 40aastane puu samasugune nagu meil 80–90aastane. “Seepärast on meil ka puud raskemad, millest nad notte liigutades on ka aru saanud,” selgitas ta.
Tööle hoopis aiandussektorisse
Praktikantidega kaasas olnud õpetaja Guido sõnul on Hiiumaa koos oma loodusega justkui unistus. “Küsisin juba Marttilt, kas võime järgmisel aastal ka tulla,” märkis ta.
Kaks praktikanti tulevadki peagi Hiiumaale tagasi ja jäävad siia koguni kolmeks kuuks.
Guido sõnul on nad siin õppinud, kuidas Eestis metsa puhastatakse ja millised puud peavad alles jääma. “Belgias raiume kõik koledad puud maha, siin aga jäetakse koledad puud ka alles,” märkas õpetaja erinevust.
“Neil on olemas algteadmised, aga ega nad palju ei tea, eks ma proovin õpetada ning anda edasi seda, mida mina tean ja niipalju, kui nädalaga jõuan,” ütles Vesingi.
Uurisin belglastelt, mis neist peale kooli lõppu saab. Kuna nende kodumaal eriti metsi pole, asuvad noored tööle hoopis aiandus­sektorisse või saavad maastiku­ehitajateks.
18 aastat kogemust
Kuigi Martti Vesingil on metsandusvaldkonnas kogemust juba ligi 18 aastat, uurisin, kas temal on midagi belglastelt ka õppida. “Ma ei tea, kas töö mõttes on neilt midagi üle võtta, aga töörõõm on neil teistmoodi ja just sellepärast nad mulle meeldivadki,” ütles Vesingi.
Ta lisas, et tal on palju koostöökogemusi ka skandinaavlastega, aga belglased on hoopis teistsugused ja hoopis lõbusamad. “Esimese aasta poisid näiteks laulsid kogu aeg, tulid kaheksakesi metsast välja ja laulsid. Isegi viimasel päeval peale kahte nädalat tööd oli neil veel laul lahti.”