Kärdla linna kõige madalama piirkonna elanikud on suurvee ajal silmitsi probleemiga, mis toob esile kogu linna kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise vajaduse.
Kiire lumesulamine veebruari lõpul viis paljudel mõtted lähenevale kevadele, kuid Kärdlas, Liivajõe ääres asuvate Kopli ja Pika tänava majade elanikele tähendas see koledat vaatepilti – reovesi jooksis kanalisatsioonikaevust jõkke, tõusis aiamaale ja isegi majja.
“Nii juhtub mõned korrad aastas – siis kui on lumesulavett või suured vihmad,” ütles Taavi Kiin, kes sealkandis elanud kaheksa aastat. Seekord valgus reovesi nende pere hiljaaegu rajatud aiamaale ja tõusis saunatrapist üles.
Naabruses elav Veiko Roosimäe rääkis, et päeval, kui vee vooluhulk oli kõige suurem, 24. veebruaril, oli tema majaesine reoveega kaetud. “Kanalisatsioonikaevust lausa purskas seda sodist vett välja, koos kõigega, mis seal sees oli,” kirjeldas ta.
Aet Kuusik, kelle krundi piiril jõgi voolab, ei leidnud muid sõnu kui: “See oli päris hull, kohe ikka päris hull.” Ta näitas ülesvõetud videolõiku ja rääkis, et tal on salvestusi ka varasematest aastatest. Fotosid ja videoid on jäädvustanud teisedki elanikud.
Ümbruskonnas on majapidamisi, kus WCd kasutades peab jälgima, kas pott ikka tühjeneb. Mitmed on pannud torustikule tuulutusklappe, et vähendada müra, mida pidevalt mulksuvast potist kostub.
Tarmo Rajang näitas Liivajõe kaldale ehitatud kontrollkaevu, millest väljavoolanud vesi on uhanud ümbritsevat pinnast ojja, mistõttu on aeg-ajalt olnud vaja kaldapealsele uut täidet tuua. Ka asfalteeritud tee äär on hakanud vajuma. Rajangu sõnul tulid kanalisatsioonisüsteemi vead välja juba paar kuud peale ehitamist.
Liigvesi satub kanalisatsiooni
“Jah, meil on probleem ja oleme sellest teadlikud,” tunnistas AS Kärdla Veevärk (KVV) juhataja Toomas Kattel. Juhataja sõnul on probleem olnud sellest ajast, kui 80ndate lõpus rajati Kärdlasse ühiskanalisatsioonitorustik, ehitati Valli ja Pika tänava ristmiku juurde reoveepumpla ja Röösna reoveepuhasti. Algselt suutis süsteem liigveega hakkama saada, kuid lisanduvate kanalisatsioonitorude üha suurenevate veekogustega enam mitte.
“Suurem probleem tekib Nuutri jõe tavalisest kõrgema tasemega,” selgitas Kattel.
“Siis satub Pae tänava piirkonna ja Keskväljaku kollektori infiltratsiooni tõttu sadevesi kanalisatsioonitorustikku ja seda sellisel määral, et kanalisatsiooni peapumpla ei jaksa kordi suuremat veekogust enam reoveepuhastile pumbata, süsteem täitub veega ja madala piirkonna – Pika ja Kopli tänava ristmiku – kaevudest hakkab vesi välja voolama.”
Kattel lisas, et varem hakkas probleemsel ajal vesi kraavi voolama peapumpla sissevoolukaevust. Aastal 2010 rajati torustikud Pika ja Valli tänava ristmikust kuni Pika tänava lõpuni ja siis liikus ka probleemi asukoht absoluutkõrguselt madalamasse ehk Pika ja Kopli tänava ristmiku piirkonda.
Nagu varem nii ka tänavu helistasid elanikud erinevatel telefonidel, et kriitilisest olukorrast teada anda. Seda, kas väljakutsed on registreeritud, ei osanud keegi öelda.
“Lihtsalt oodatakse kaks päeva ja ongi probleem n-ö lahendatud – kuni järgmise korrani, aga tegelikke lahendusi kuskilt ei paista,” märkis Veiko Roosimäe pahaselt.
Aet Kuusik lisas, et kui ta teavitas hädaolukorrast asutust, millelt lootis abi, sai talle osaks hoopis tõre kohtlemine.
“Jääb mulje, et oleme jäetud oma muredega üksi – pole infot, vabandustest rääkimata,” oli Taavi Kiin nördinud.
Lipp: Asi liigub tigusammul
Vallavanema asendaja Hergo Tasuja tõdes veebruari lõpus, et Pika ja Kopli tänava elanike kanalisatsiooniprobleem on tema jaoks uus. “Küll on selge, et mure on tõsine ning lahendus tuleb leida,” lisas ta.
Valla keskkonnaspetsialist Kadri Randmaa suunas ajakirjaniku küsimustega Kärdla veevärgi poole pöörduma.
Kärdla osavallakogu esinaine Anu Pielberg ütles, et nendeni jõudis esimene signaal eelmise aasta kevadel lumesulamise ajal. Siis reageeris linn kraavide puhastamise ja suublate süvendamisega, mida Pielbergi ütlust mööda on koostöös Kärdla veevärgiga varemgi tehtud.
“Selleks, et midagi parandada, on meil vaja ülevaadet trasside seisust ja nende hooldusvajadusest – selle alusel saab kavandada töid ja otsida rahastust,” tõi ta välja kitsaskoha infovahetuses.
Kärdla veevärgi nõukogu liige Tiivi Lipp kinnitas, et nõukogu on kanalisatsiooniprobleemiga kursis. “Ma saan aru, et inimestel on mure ja asi liigub tigusammul, aga see on nõukogude aja pärand, millele on tänapäeva investeeringuid külge poogitud ja need on tegelikult probleemi süvendanud. See on meie vaesuse küsimus – me pole olnud võimelised neid probleeme lahendama,” viitas ta ühele põhjusele.
Ka ei ole tema väitel täpselt jälile jõutud, kus see probleem tegelikult on. Seepärast on nõukogu kaalunud spetsiaalse uuringu tellimist.
Ohvrid: forellid ja lepp
Keskkonnaameti juhtivinspektor Jane Sinijärv ütles, et amet on saanud teateid kanalisatsiooni kaevudest imbuva vee kohta kevadeti ja sügiseti, suurvee ajal, Pika ja Kopli tänava piirkonnas. “Kohapealsel kontrollil on trassist väljavoolav vesi visuaalsel hinnangul selge ning lõhnata ning reostuseilminguid suublas ei ole täheldatud,” ütles Sinijärv. “Mis aga ei tähenda, et Kärdla kanalisatsioonisüsteem ei vaja kiiremas korras rekonstrueerimist, sest isegi nõuetele vastavat vett tohib keskkonda juhtida siiski vaid loaga määratud kohast.”
Erinevalt Sinijärvest on elanikud olnud tunnistajaks, et kanalisatsioonikaevust väljavoolav vesi pole sugugi puhas. Taavi Kiin rääkis, et sügisel jooksis reovesi otse forellide kudepesa peale. “Nägin kalu, kellel kõht ülespidi – forell on ju puhta vee kala ja sihukesele keemiale vastu ei pea.”
Vastu ei pidanud ka suur lepp, mis kasvas jõekese kaldal, selle kanalisatsioonikaevu lähedal, millest kõigepealt suurvee ajal reovett ojja hakkab valguma. Möödunud suvel ei tulnud puule ühtki lehte ja nüüdseks on see maha võetud.
Lahendusi otsitakse
Sinijärv ütles, et probleemile parima lahenduse leidmiseks on toimunud keskkonnaameti, Kärdla veevärgi, Kärdla osavalla ja osavallakogu esindajate kohtumised. Sinijärv on seisukohal, et esimene samm, mis vee kõrgperioodil vähendaks koormust kanalisatsioonile, on tegelemine kraavistikuga, mille kaudu saaks sadevett suublasse juhtida.
Teiseks peab kanalisatsioonitorustiku saama lekkekindlaks, et takistada sadevete sattumist kanalisatsiooni. Lekkekindlad peavad olema ka kanalisatsioonitorustikud, mis jäävad inimeste kinnistutele ehk enne liitumispunkti. Samuti on tähtis, et kinnistute valdajad ei suunaks kinnistute sade- ja liigvett ühiskanalisatsiooni.
Veevärgi juhataja näeb Kärdla kanalisatsiooniprobleemi lahendust mastaapsemalt. “Selleks, et uputust vältida, on vaja rekonstrueerida kogu Pae tänava piirkonna kanalisatsioonitorustik, mitte ainult veevärgile kuuluv peatorustik, aga ka elamute torustik ja ühendused. Rajada sellega paralleelselt sademeveetorustik, et juhtida sade- ja pinnasevesi Nuutri jõkke, samuti rekonstrueerida kogu sügavam kanalisatsioonikollektor,” loetles Kattel vajalikke töid.
Kindlasti oleks abiks, kui ellu viia ka Nuutri jõe seisundi parandamise projekt.
Kattel on kindel, et ilma torustiku rekonstrueerimiseta ei ole probleemi võimalik lahendada. Ühtlasi vabandas ta, et lahendused on veninud ja toonud klientidele ebamugavusi.
Arengukava valmimas
Märtsi lõpuks valmib Hiiumaa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava, mida on koostatud ligikaudu aasta aega.
Kärdla osavalla vanem Triin Masing loodab, et kavast on abi, kui avanevad meetmed, kust toetust hakata taotlema.
“Kindlasti paneme paika ka tegevuskava, kuidas ilma välise abita järk-järgult torustikku rekonstrueerima ja probleemi lahendama hakata,” lubas ta.
Esialgsel hinnangul kulub arengukavaga ette nähtud kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks ja sadeveetorustiku rajamiseks 1,6 miljonit eurot.
