Sigrid Leigri | Hiiu Leht Mõtte algataja, Kärdla nukuteatri tegevjuht Kersti Ojasalu käis juba eelmisel sügisel nukuteatri remondi ajal 9. klassi õpilastele välja, et nad võiksid teatrimajas kohvikut teha.
“Nukuteatril on ilusad remonditud ruumid olemas ja koolile oleme ju ka nii lähedal,” rääkis Ojasalu, miks mõte sündis.
Kuna Kärdla põhikool osaleb ka programmis Ettevõtlik kool, saaksid õpilased kohvikupidamisega ka ettevõtluse maigu varakult suhu.
Hiiumaa arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Henri Reeder kogus kohvikukülastajailt ka tagasisidet, kas neile selline õpilaskohvikute idee meeldiks.
Hiiu Lehele ütles Reeder, et Prantsuse kohvik oli justkui pilootprojekt ja kui mõte õpilastele nüüd meeldima hakkas, on arenduskeskus valmis õla alla panema, et õpilased saaksid kohvikut regulaarselt avada.
Tükike Prantsusmaad nukuteatris
Kohviku teema pakkusid välja Kärdla põhikooli 9. klassi õpilane Isabel Veeber (14) ja Kärdla noortemaja vabatahtlik Hugues Gesbert, kes soovisid kohalikele tutvustada Prantsusmaad.
“Hugues on Prantsusmaalt pärit ja mina elasin seal seitse aastat,” rääkis Veeber. “Me mõlemad igatsesime oma riiki ja mõtlesimegi, et jagaks ühte tükikest Prantsusmaast ka teistega.”
Mõttega liitusid ka Isabel Veeberi klassikaaslased Minni Simsalu (15) ja Viktoria Lohk (15). Meelelahutuse poolel olid lisaks Hugues Gespertile noortele abiks ka Hiiumaa noorsootöö keskuse spetsialist Einar Ilves ja muidugi Kersti Ojasalu.
Kohviku köögipoole ja prantsuse küpsetistega tegeles suvekohviku Baabad üks pidajatest, Ave Vohu. Vohu rääkis, et ta pikalt aru ei pidanud, kui Ojasalu teda kaasa lööma kutsus: “See on ju tore üritus ja kui hooajavälisel ajal saab midagi huvitavat teha, siis tuleb see pakkumine vastu võtta.”
Vohule pole prantsuse küpsetiste valmistamine võõras teema, sest eelmisel aastal oli ta kuu aega Prantsusmaal kondiitripraktikal ja kohviku jaoks rakendas just seal omandatud oskusi.
Kogemusest julgust juurde
Enne kohviku avamist oli korraldajatel kerge närv sees, kuid kui kohvik juba rahvast täis ja kõik ladusalt toimis, leidsid kõik kolm üheksandikku, et võiksid teine kordki kohvikut pidada.
“Nüüd teab, millega tuleks arvestada järgmine kord,” jagas Minni Simsalu kogemust.
Vaatamata tihedale ajakavale, mis tahes-tahtmata kooli lõpetamisega kaasneb, leidsid tüdrukud, et kõik laabus lõpuks hästi.
“Viimase hetke korraldused tekitasid küll korraks tunde, et äkki ei jõua kõike õigeks ajaks valmis, aga oleme jõudnud; ka kontrolltööd on tehtud ja väga see kooli ei seganudki,” tunnistas Lohk.
Isabel Veeber lisas, et midagi peab ju tegema, et Hiiumaal oleks põnevam elada.
