Lähenevad kohalikud valimised ei tõota naiste esindatust demokraatias oluliselt parandada, sest kohalike valimiste esinumbrite seas on naisi ainult veerand, tõdeb Maalehe ajakirjanik Eget Velleste. “Erakondade ja valimisliitude esinumbritest, kes on enamikul juhtudel ka omavalitsuse juhi kandidaadiks, on naisi keskmiselt 26,2 protsenti. Seejuures väärib märkimist, et pilt on päris erinev nii maa- kui ka erakonniti.
Maakondades leiab tänavuste valimisnimekirjade esiotsast kõige vähem naisi Võrumaal, kus neid on ainult kaks (8,3 protsenti kõigist esinumbritest). Võrumaa viiest vallast kolmes pole ühegi nimekirja esiotsas naist.
Silma paistavad ka Pärnumaa, kus naised moodustavad 11,1 protsenti esinumbritest, Saaremaa ja Läänemaa (mõlemad 14,3 protsenti) ning Viljandimaa (16,7 protsenti). Teistes maakondades on naisi esinumbrite hulgas vähemalt viiendik.
Kõige suurem on naiste osakaal Hiiumaal, kus seitsmest esinumbrist kolm on naised.
Kõigi tänavuste kandidaatide (mitte ainult esinumbrite) seas on naisi kokku umbes 40 protsenti, nagu ka 2013. ja 2017. aasta kohalikel valimistel.
Valituks osutunute seas oli valimiskomisjoni andmetel 2013. aastal naisi 31,1 protsenti ja 2017. aastal 28,6 protsenti.”
“Kui juht, siis ikka mees. Kohalike valimiste
esinumbrite seas on naisi ainult veerand”,
Maaleht, 7. oktoober 2021.
