http://loke.ee/img/img_01.jpg Paraku paiskub plastide mittetäielikul põlemisel, nagu see toimub lõkkes, õhku mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mügisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.
Seega – plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.
Juhtumid, kus lõkkesse läheb kõik, mis ei peaks, sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.
Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes.
Näiteks Läänemaal andis keskkonnainspektsioonile aru noor perenaine, kelle lõkkes leidus hulgaliselt esemeid, mida põletada ei tohi. Perenaise selgituse kohaselt ei mahtunud kogunenud jäätmed prügikasti ära ja sellepärast otsustas ta need lõkkes põletada.
Sageli esinevaks juhtumiks on, kui pärijad või maja uued omanikud kasutavad jäätmetest vabanemiseks lõkkes põletamist. Nii oli Tartumaa ühe majapidamise omanik, vanem meesterahvas toonud igasugust kasutuks jäänud materjali – rehve, voolikuid, sõidukite osi. Pärijad, kes hakkasid kinnistut koristama, tegid lõkke ja hakkasid aias leiduvat rämpsu põletama.
Sarnane lugu juhtus ka Hiiumaal, kus maja ostnud uued omanikud kõik mittevajaliku lõkkesse viskasid. Mürgine suits imbus lähedalasuvasse naabermajja ja seal elanud eakas naine sai tõsise mürgistuse ning sattus haiglasse.
Mürgine kokteil
Keskkonnauuringute keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, milliste tervisehädadega ained seostuvad.
Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järgmistel põlvkondadel.
Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle, mis põhjustavad erinevaid haigusi:
• kaadmium – kopsu- ja maksakahjustused;
• arseen – seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk;
• elavhõbe – närvisüsteemi ja neerukahjustused;
• kroom – hingamisteede kahjustused, vähk.
Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:
• polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) – vähk;
• dioksiinid ja furaanid – immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk;
• benseen – leukeemia;
• formaldehüüd – silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk;
• peened osakesed – hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt;
• polüaromaatsed süsivesinikud – vähk;
• vesinikkloriid – söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit;
• vesiniktsüaniid – närvi-, hingamisteede-, kardiovaskulaarne- ja kilpnäärmehäired;
• süsinikmonoksiid – vähendab hapniku transporti veres.
