Käesoleva aasta lõpus toimub Eestis rahva ja eluruumide loendus. Kümme aastat tagasi tuli loendaja koju ning ühiselt märgiti muuhulgas üles nii pereliikmete andmed kui ka eluruumide suurus, köögi ja vannitoa olemasolu jne.
Seekord saab suurema osa vajalikest andmetest e-riigile kohaselt registritest ja küsimuste ankeet saab olema kõigest üks lehekülg. Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila toob välja kõige olulisema, mida loenduse kohta praegu teadma peaks.
Eesti elanike e-loendus
E-riigile kohaselt korraldame loenduse suuresti registrite põhiselt. See tähendab, et riik saab pea kogu vajamineva info erinevatest riiklikest registritest. Näiteks rahvastikuregistrist, ehitisregistrist, hariduse infosüsteemist jne. Kokku on loenduse jaoks kasutatavaid registreid ligi 30.
Lisaks registritele toimub ka valikuuring, millega kogutakse andmeid, mille kohta registrites piisavalt infot ei leidu nii veebi teel kui telefoni ja näost-näkku küsitlusmeetodeid kasutades. Valikuuringu valimisse kuulub ligi 40 tuhat aadressi üle Eesti ehk ligi 60 000 inimest. Veebiküsitlus säästab kõigi osalejate aega ja riigi rahakotti. Eelmisel loendusel oli veebis vastajate osakaal
67 protsenti elanikkonnast ning sellega löödi ka maailmas rekord. Kindlasti üritame seekord veelgi paremat tulemust püüda, sest oleme ju ikkagi digiriik.
Esimene käik rahvastikuregistrisse
Inimestelt ei küsita andmeid, mis on kuskil juba kirjas. Näiteks ei hakka me küsima, kas ja kus inimene töötab, sest selle info saame töötamise registrist, töötuna ning tööotsijana arvel olevate isikute ja tööturuteenuste osutamise registrist.
Küll aga on loenduse ja registrite andmete kasutamise eelduseks, et sealne info oleks ajakohane ja usaldusväärne. Selleks ongi vaja iga Eesti elaniku panust. Seepärast võiks enne aasta lõppu iga inimene üle kontrollida, kas tema rahvastikuregistris olevad andmed on õiged. See on suur samm eesootava e-loenduse õnnestumiseks.
E-küsimustik avaneb 28. detsembril Valikuuringusse valitud 60 000 inimesele on küsitlusele vastamine kohustuslik, kuid vastama on oodatud kõik Eesti elanikud. Küsimustikus on mõned küsimused keelte (sh emakeele) oskuse, rahvuse, murrete, religiooni, tervise ja sisserände kohta. Millegi üleliigse küsimiseks või juba registrites olemasoleva kohta keegi inimesi tülitama ei hakka.
Valikuuring on veebis vastamiseks avatud vahemikus 28. detsember 2021 – 15. jaanuar 2022. Julgustame kõiki seda täitma, iga vastus läheb arvesse ja on väga oluline täpsete tulemuste saamiseks.
Loendusmoment
Rahvaloenduse loendusmoment on 31. detsembril 2021 kell 00:00 ehk kõik nii registrite kui ka küsitluse andmed kogutakse selle kuupäeva seisuga. Nii toimides on andmed võrreldavad ka rahvusvaheliselt. Kui näiteks kolitakse 2. jaanuaril, siis 3. jaanuaril vastates läheb elukohana kirja siiski see aadress, kus elati 31. detsembri 2021 südaöö seisuga.
Pärast seda selgitatakse välja, kes valimisse kuuluvatelt aadressidelt veebi teel vastamata jättis. Seejärel püüavad 22. jaanuarist kuni 20. veebruarini küsitlejad jõuda nendeni, kes elavad valimiaadressidel ning veebis ei vastanud.
Mida loenduse andmetega tehakse
See, mida andmetega tehakse, sõltub peamiselt teadlastest, poliitikutest ja teistest huvigruppidest, kes nende põhjal otsuseid langetavad ning selle alusel ka meie kõigi igapäevaelu kujundavad. Selge on see, et mida paremad on meie andmebaasid ja täpsem info, seda kaalutletumaid otsuseid saab teha. Seda on näidanud ka praegune koroonaaeg, kus andmete kvaliteet on vägagi oluliseks osutunud. Küll maskide jagamisel, vaktsineerima kutsumisel, aga ka kasvõi saartele või välismaale pääsemisel.
