Rahvaloenduse lõpuni on jäänud nädal ja inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Arvestades epideemilise olukorraga, koduküsitlusi rahvaloendusel sedapuhku ei toimu, küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega selle elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.
“Seetõttu võib praegu rahvaloendajaid siin-seal tänavapildis siiski märgata. Küsitleja ei lähe ukse taha koputama, kuid kui elanik teda märkab ning avaldab ise soovi kohe kohapeal ära vastata, siis vastastikusel kokkuleppel ja kõiki terviseohutusreegleid järgides oleme küsitluse sel moel siiski läbi viinud,” selgitas rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Rahvaloendaja tunneb ära töötõendi ning silmatorkavate, loenduse logo ja värvidega salli ja kinnaste järgi. Tal on kaelas töötõend, kus oranžil taustal on kirjas loendaja nimi, rahvaloenduse logo ning töötaja ID-number, mille alusel saab vajadusel teha kindlaks, et tegemist on statistikaameti küsitlejaga.
Rahvaloenduse teine etapp kestab veebruari lõpuni telefoniküsitluse teel. 21. veebruariks on esialgsetel andmetel loendatud 71,7% neist aadressidest, mille elanikele oli vastamine kohustuslik. Kõige rohkem on vastanuid Hiiu ja Saare maakonnas, kus on loendatud üle 78% valimiaadressi.
