Hergo Tasuja Ulatuslikud raied saarel külvavad hiidlastes pahameelt ning kõledad väljad endiste metsade asemel tekitavad kahetisi tundeid. Samas rikutud teed on konkreetne kahju ning Emmastes asuv Tikri tee ei ole esimene sarnane juhtum, kus peale metsaväljavedu pole teed korda tehtud ilma, et kusagil kisa peaks tõstma.
See, et elanikud koju ei pääse, on vaid osa rikutud teede probleemist. Emmastes rikutud tee viib kahe majapidamiseni, neist tagumises igapäevaselt ei elata. Ehk sellest ka metsavedaja hoolimatu suhtumine? Aga kui elanikega hoone peaks mingil põhjusel süttima, kuidas pääseb sinna tuletõrjeauto?
Samuti asuvad raie läheduses elektriliinid, mida elektrikud enam parandama ei pääse. Kui elektriliiniga peaks midagi juhtuma, saavad elektrikud küll oma varustuse nii- öelda selga võtta ja matkata sihtkohta läbi ülesküntud mudamülka, aga kas see on see, mida me soovime? Oodata kodus pimedas, kuna kellegi tegemata töö pärast ei pääse operatiivsõidukid piisavalt kiirelt sihtkohta?
Osavald probleemiga kursis
Tikri tee puhul on tegemist erateega, mille kohta on valla ja maaomanike vahel sõlmitud leping tee avalikuks kasutamiseks. Sel aastal toimus kinnistu jagamine ja võõrandamine, millega ühe teeosa kohta sõlmiti kinnistusraamatu andmetel servituudileping kinnistu kasuks, millelt raiet tehti. Järgmine teelõik on juba kinnistul, millel raiet tehti.
Emmaste osavallavanema Hergo Tasuja sõnul on ta probleemiga kursis ja suhelnud ka mõlema maja omanikuga. Kuu tagasi käis Tasuja ka ise olukorraga tutvumas. “Jala sain tagumise majapidamiseni liikuda, autoga ei proovinudki,” märkis ta.
Ka raie tegijaga on osavald suhelnud ja kavatseb seda veel teha. “Seaduse järgi on tal tähtaeg, millise aja jooksul peale metsatööde lõppemist tuleb tee taastada. Algust on tehtud, aga kindlasti peab sellega jätkama,” kinnitas Tasuja.
Keskkonnainspektsioon: Rikutud teid tuleb ikka ette
Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja Marek Põld selgitas, et Tikri tee puhul on tegemist valla teega ja nemad ei ole selle küsimusega tegelenud. “Mis puudutab metsasihtide ja -teede kahjustamist, siis seda tuleb metsa väljaveo käigus ikka aeg-ajalt ette,” märkis Põld. Tema sõnul tasandab mõni väljaveo teostaja jäljed kiiremini, teisel kulub jällegi kauem aega. Seadus kohustab aga metsaväljaveoga rikutud metsasihid ja teed korrastama aasta jooksul, alates raietööde lõpetamisest. “Paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavateks, sealt tuleks arusaamatuste ja ebamugavuste vältimiseks tasandada väljaveost tekkinud jäljed esimesel võimalusel,” ütles Marek Põld.
