Mul on eredalt meeles kontrast, mida kogesin ligi kümne aasta eest, kui sai käidud Poola rannikuil.
Seal Läänemere lõunaservas maa vajub ja sestap tungib meri peale, ampsates rannapiiri aina taganevateks järsakuteks. Tagasi Eestis oli Pärnumaal Lemme rannas lausa kummastav näha vastupidist: meri siin taganeb, sest maa kerkib ja sestap laiutab seal liivarand ja vesi on madal. Siit veel põhja poole, Uulu ja Pärnu vahel Reiu rannas, tundub jällegi, nagu oleks Poolasse sattunud.
Raske on mõista, miks meri just siin maad järjekindlalt ära sööb. Heake küll, et edelatormide tõusuveed pääsevad murrutama, aga miks just selles kohas? Vaatad lõuna poole ja kohe haljendab vastu randa merest eraldav roostik, põhjasuunas kah. Ju siis nii on, et kui kord kaitsev roostik-kõrkjastik eest läinud, siis edasine on juba pöördumatu. Lisaks asub liivade all plastne voolav savi.
Tõsi, mulle kui juhukülalisele tegelikult meeldib, et siin roostiku asemel meri puhast liivaranda noolib. Vesi oli tol hetkel kõrge ja sestap madalat laia liivaplaaži polnud näha. Kuni kümne jala kõrgused liivaseinad näisid kui liivakivipangad. Peenliiva vahel leidub kruusa ja muda või muu sellise orgaanika vahekihte.
Ranna kaitseks on kuhjatud graniitkive. Tundub, et ka noored sanglepad on inimese poolt istutatud. Teisal on üks sanglepp lahtimurtult juba keset rannaliiva ja tormideaegseid laineid jäänud – ometi elab ta vapralt edasi. Veidi eemal kügelevad liivajärsaku serval oma kaduvikku ootavad pihlad, vahtrad, tamm ja isegi üks kuusk, viimane juba lääpa vajunud. Kolm kuuske on veel astangu peal püsti. Lähemale minnes tundusid need aga korraga liiga kaharatena, liiga turris ja okkad altpoolt hõbetamas. Kas tõesti sitka kuused siia kunagi istutatud? Vägagi omapärane, et see Ameerika Vaikse ookeani rannikuliik on Eestiski nõnda mere äärde istutatud.
Edasi metsa alla minnes selgus, et siin on suisa kohe väike dendraarium. Puude vilus kidus veelgi sitka kuuski, oli päris suur hall nulg ja kaks ebatsuugat, veel miski Ameerika kuusk, mis andnud järelkasvu. Ja suurte lehtedega kase puhul tundus, et tegu on paberikasega. Tõesti, oleks nagu killukesse USA või Kanada lääneserva sattunud! Kas kõik nemadki kord langevad pealepressiva mere valdusse?
All rannaliival paelusid pilku villaste katkujuurte kolmnurksed kobrulehed ja mõned Põhjalas ammustest aegadest toiduks tarvitatud taimed, rand-kikkaputked.
