Jutuajamine ja tagasivaade koos läbitud teekonnale leidis aset ühel varakevadisel õhtul Moonika ja Mati Nursi kodus, õhus segunemas piparmündisiirupitee ja kohvi aroomid.
Hiljaaegu oli Tallinnas toimunud EY Aasta Ettevõtja gala, kus Hiiumaa pereettevõtte, plastifirma M ja P Nurst asutaja Mati Nurs pälvis elutööpreemia.
“Galal käisime koos, ikka-ikka, sest koos oleme neid asju ju ajanud,” ütles Mati kaasale otsa vaadates.
Moonika Nurs lisas, et tseremoonia oli meeldejääv ja andis hea põhjuse panna selga pikk tumepunane kleit, mida ta kandis ka presidendi vastuvõtul, kui abikaasa aastal 2002 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Mati oli nõus, et gala oli uhke, aga seda, et ta nüüdsest on nende rivis, keda ettevõtja elutööpreemiaga tunnustatud, on tal enda sõnul siiani raske uskuda.
“Püüdsin selgust saada, kuidas selline asi leiti ja tehti, aga see on nii pagana salastatud, et sellele ma jälile ei saanud,” rääkis Mati Nurs. Aimdus, et midagi on teoksil, tekkis tal enda sõnul siis, kui pealinnast tuldi ettevõttest filmi tegema.
Galal kohal olles oli talle öeldud, et valmis tuleb olla kuni paariminutiliseks lühikõneks ja mõni hetk hiljem kutsutigi ta juba lavale auhinda vastu võtma.
“See oli mu esimene kohtumine peaministriga,” ütles laureaat, näidates arvutist fotosid, millest mõned plaanis raamida ja tunnistuse kõrvale seinale panna.
“Suhtumine ettevõtjatesse on muutunud,” tõdes Mati Nurs, kes nimetab ettevõtlust majanduse liikumapanevaks jõuks. Ettevõtlust, mis loob ühiskonna jaoks uut väärtust, hinnatakse tema meelest üha enam. Märgiliseks muutuseks on tema arvates seegi, et viimastel aastatel on Hiiumaa vald ettevõtjate tegemiste vastu märksa rohkem huvi tundnud.
Nursi kvartal
30aastase ettevõtluskogemuse võttis Mati Nurs kokku märksõnadega: pidev kasv ja investeerimine, töötajate väljaõpe, toodete kõrge kvaliteet ja tarnete täpsus, laenudest ja toetustest hoidumine. “Kui jääd ühe koha peale, siis hakkad kukkuma,” usub ta.
Tootmist alustati oma kodus, köögilaua ääres ühele kliendile nädalas ühe euroalusetäie karpidega. Karpides oli nende esimene toode – huppuliitin, igas karbis sada tükki.
Kui koduköök jäi väikeseks, toodi lisaks paar soojakut, siis osteti Kärdlas ära vana plastitsehh, seejärel linna vana katlamaja ja masuudihoidla, üks karkass ja hall ning hakati hooneid ühe katuse alla viima. Esimene plastmassitsehh alustas tööd aastal 2001. Peagi valmis ladu ja mõne aasta pärast lao laiendus.
Esimesed 20 aastat investeeritigi kogu kasum tootmisse, ehitusse või seadmetesse. “Ega teisiti pole saanud ja laenu ma võtta ei tahtnud,” selgitas Mati. Nüüdseks on Kärdlas Heltermaa maantee poole avaneva peaukse taga terve kvartal tootmis- ja abihooneid. “Neid ruutusid on ikka üksjagu,” lausus Mati. Ja Moonika kostis, et tema eksib seal mõnikord äragi.
Üks tööpink maksab üle 150 000 euro, tehases on neid nüüd üle 20. Ettevõtte toodangut aga veetakse Soome, Rootsi, Norrasse, Poola ja Saksamaale, suur osa sellest Euroopa suurima elektrimaterjalide tootja Schneider Electric tehastesse.
Avalikel andmetel oli ASi M ja P Nurst müügitulu 2018., 2019. ja 2020. aastal 13–14 miljonit eurot, eelmisel aastal kasvas maksustatav käive üle 24 miljoni euro. “Nii head aastat kui eelmine pole meil varem olnud,” on Matil põhjust ettevõtte edu üle rõõmustada.
Ent ajad ei ole alati olnud kerged. Seni on madalseisudest üle aidanud kombineerimine erinevate toodetega. “See, kuidas toimida, on pagana keeruline küsimus,” tunnistas kogenud ettevõtja – mingi osa on kalkulatsioonidel, mingi osa juhusel, aga ka riskijulgusel ja loomingulisusel.
Võitööstusest plastmassini
Nii Mati kui Moonika lõpetasid omal ajal Õisu toiduainetetööstuse tehnikumi. “Tegelikult me seal tuttavaks saimegi ja see oli ilus aeg,” ütles Mati. Moonika kinnitas, et nii see oli ja kooli kokkutulekutel on nad püüdnud kohal käia. Mõlemad õppisid piimandustehnoloogideks.
Kohe peale kooli lõpetamist aastal 1965 tuli Mati tööle Emmaste võitööstusesse. Algul oli tehniline juhataja, aasta pärast sai direktoriks ja töötas 1973. aastani. Selle ajaga sai võitööstus järje peale. Järgmised kümme aastat oli Mati tööl Emmaste kolhoosis.
Peale ehituskursuste läbimist Tallinna Polütehnilises Instituudis pandi ta enda sõnul nii-öelda tapikorras KEKi [Kolhooside EhitusKontor – toim] direktoriks. Andis viieks aastaks nõusoleku, aga jäi koguni 20 aastaks. See amet andis esimese ettevõtluskogemuse, kuna kehtis süsteem, et kui teeniti tulu, jäi see KEKi kasutada. Vähehaaval hakkas ta seal kokku puutuma ka plastiga – esialgu oli tegu komplekteerimisega, hiljem plastmassitööstusega. KEK sai üles ehitatud ja Hiiumaa muuseumi anti üle mitu punalippu. Siis tuli Eesti vabanemise aeg ja oma pereettevõtte asutamine 1991. aasta lõpus.
Jääb pereettevõtteks
Mati Nurs peab ka ise paarisaja töötajaga pereettevõtet, mis on saare suurim tööandja, oma elutööks. “Ma olen tahtnud, et meil on Hiiumaa ettevõte ja anname tööd Hiiumaa inimestele. Nüüd on meil ka üks filiaal Tallinnas, aga Hiiumaalt me ära ei plaani minna,” rääkis Mati.
Aktsiaseltsi juhi kohalt on Mati Nurs taandunud ja töö pojale üle andnud ning juhib praegu ettevõtte nõukogu. Ettevõtte omanikeringis aga on ikka oma pere liikmed. “Meile on tehtud kaks pakkumist, aga siiani oleme jäänud pereettevõtteks, nii nagu see asutamiselgi oli,” ütles Mati. “Ma loodan, et minu järeltulijad Hiiumaa peal püsivad.”
Kui kõik Mati ja Moonika lähikondlased kokku saavad, on neid ligi 30. Tavaks on koos veeta jõulusid ja jaanipäeva, tänavu kesksuvel on tulemas eriti tore tähtpäev – 55 aastat abielus oldud. Küllap siis külla tullakse, on paar kindel.
Nende poegade – Andrese, Aguri ja Argo – peredes on kasvamas kaheksa lapselast ja kuus lapselapselast. Sünnipäevade paremaks meelespidamiseks hankis Moonika lausa kalendri, sest mõned kuupäevad kipuvad vahel segi minema.
Ema-isa kõrval on kolm perepoega ettevõttega kokku kasvanud ja on seal praegugi ametis – Andres ja Argo vedude peal, Agur juhatajana. Agur Nurs tõstis esile isa laia haaret ja vanemate oskust olla järjekindel. Argo Nursi sõnul ei ole vanemad tema ega vendade valikuid otse suunanud, vaid lasknud oma otsused ise teha. “Isa põhimõtted on alati olnud ausus ja täpsus – neid ma püüan täita ehkki kui isa on alati viisteist minutit enne kohal, siis mina jään tihti viisteist minutit hiljaks,” ütles Argo.
Andres Nursi vastusest jäi kõlama, et ta imetleb oma hoolitsevat ema ja seda, kuidas isa järeletulijate peale mõeldes oskab mitu sammu ette näha.
